Posts in heaolu

Rõõmupisarad

november 28th, 2018 Posted by heaolu, õnn 0 thoughts on “Rõõmupisarad”

Täna magama minnes ütles mu 4-aastane tütar ‘Mul tulid lasteaias rõõmupisarad. Kolm last tulid minuga mängima!’. See võttis mu hetkeks keeletuks. Kuidas see pidi teda küll liigutama.

Mõtlesin seepeale, millal minul viimati rõõmupisarad silma tulid. Üks viimaseid hetki oli kindlasti meie superviisori-coachi väljaõppe programmi ühe mooduli lõppemisel – tundsin hindamatut tänutunnet oma kolleegide ja õppijate suhtes. Õppijate kasvamise toetamine ja selle jälgimine võtab keeletuks. Üksteise toetus, kaine mõistus, mängulisus ja tarkus on toetanud ka meie kui õppejõudude ühist kasvamist. Sõitsin autos koju, panin muusika mängima ja tundsin peaaegu füüsiliselt kuidas mu hingekeeled helisesid.

Sama kogesin kohtumisel Arvo Pärdiga temanimelise keskuse avamisel, mida jagasin siin. Oli tunne nagu Arvo Pärt pühendas iga oma raku meiega kohtumisele. Meie hinged oleksid nagu koos helisenud ja see puudutas.

Meid puudutavad lihtsad asjad. Mõnikord polegi vaja muud, kui kinkida kellelegi väike naeratus või leida hetk oma sõbraga mängimiseks. Ja hing on täitunud taas rõõmuga.

4-7-8 harjutus ärevuse leevendamiseks ja kiiremaks uinumiseks

oktoober 29th, 2018 Posted by ärevus, emotsioonid, heaolu, vaikseminutid 0 thoughts on “4-7-8 harjutus ärevuse leevendamiseks ja kiiremaks uinumiseks”

Üks kõige lihtsamaid võtteid ärevusega toimetulekuks on hingamine. Aga mitte pealiskaudne hingamine, kus ringkere liigub rohkem kui kõht ehk see hingamine, mida me igapäevaselt kipume praktiseerima, vaid sügav hingamine.

Kõhuga hingamine varustab meid paremini hapnikuga, mis aitab meil taastada oma energia, et tulla välja võitle-põgene seisundist.

Kõhuga hingamist saab praktiseerida praktiliselt igal pool ja igal ajal. Istu sirge selgaja, jalad mugavalt maga toetunud:

  • Hinga pikalt suu kaudu välja, nii et kuuled õhu vuhinat;
  • Nüü hinga nina kaudu sisse lugedes mõttes neljani;
  • hoia hinge kinni, lugedes mõttes seitsmeni;
  • Hinga pikalt suu kaudu välja, nii et kuuled õhu vuhinat, lugedes mõttes kaheksani;
  • Korda sama 4-7-8 tsüklit veel kolm korda.

See lihtne harjutus aitab närvisüsteemil rahuneda ning mõnedel andmetel ka kiiremini uinuda.

https://www.medicaldaily.com/life-hack-sleep-4-7-8-breathing-exercise-will-supposedly-put-you-sleep-just-60-332122

https://www.telegraph.co.uk/science/2016/03/12/simple-4-7-8-breathing-trick-can-induce-sleep-in-60-seconds/

Lühidalt positiivse psühholoogia sünnist

oktoober 26th, 2018 Posted by heaolu, õnn, positiivne psühholoogia 0 thoughts on “Lühidalt positiivse psühholoogia sünnist”

Matrin Seligman valiti 1997.a. Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni presidendiks, kelle rolliks on muuhulgas keskenduda valdkonna tulevikule.

Martin on ise jaganud positiivse psühholoogia sündimist sellise loo läbi:

1997.a. augustis rohis Martin aias koos oma 5-aastase tütrega, kes rohimise kõrvale tantsis, laulis ja loopis umbrohtu õhku. Martin hüüdis tütrele, et see rohima hakkaks, mille peale tütar segaduses seisma jäi ja ütles ’Issi, kas ma saan sinuga rääkida? Kas sa mäletad, et ma ei ole alates oma viiendast sünnipäevast mitte ühtegi korda vingunud. Oma viiendal sünnipäeval ma, issi, otsustasin, et ma ei vingu enam. Ja see on kõige raskem asi, mida ma eales olen teiud. Ja kui mina suudan lõpetada vingumise, siis ka sina suudad lõpetada oma torisemise.’

Sel hetkel mõistis Martin enda sõnul kolme olulist asja:

Esiteks, ta tütrel oli õigus – ta oli toriseja, kes nägi kõiges midagi halba. Ta oli alati põhjendanud oma edu sellega, et ta oskas öelda ei. Aga sel hetkel ta taipas, et oluline on ka ‘jah’ öelda ja see oli just see õige koht. Ta leidis, et ta tütrel on õigus ning otsustas muuta oma hoiakut.

Teiseks, ta mõistis, et ta lapse arenguteooria oli vale. Tal endal oli muide 7 last. Sel ajal oli lapse arengupsühholoogia nägemus, et kui sa lapse juures kõik halvad asjad elimineerid või ära parandad, siis äkki saab temast hea laps. Tema tütar oli talle just näidanud mitte negatiivse puudumist vaid positiivse olemasolu. Martin sai aru, et laste kasvatamisel tuleb keskenduda mitte halva elimineerimisele vaid lapse tugevuste arendamisele.

Kolmandaks, Martin mõistis ka seda, et psühholoogia oli poolik. Ta oli rõõmus selle üle, et psühholoogia leevendab kannatusi, kuid ta taipas, et psühholoogia peaks keskenduma ka heaolule mitte ainult kannatustele.

Säilenõtkusest (resilience) USA armees

oktoober 15th, 2018 Posted by emotsioonid, heaolu, Muutused, muutuste juhtimine, õnn, säilenõtkus (resilience) 0 thoughts on “Säilenõtkusest (resilience) USA armees”

Me reageerime rasketele ja traumeerivatele sündmustele (töökaotus, lahutus, autoavarii, loodusõnnetus, vägivald vms) erinevalt:

  • Suuremal osal inimestest on piisavalt säilenõtkust (resilience), et traumaatilisest olukorrast paari kuu pärast taastuda ning jätkata oma tavapärast elu.

 

  • Hulk inimesi kogeb aga traumajärgset stressihäiret (PTSD) jms, mille suureks komponendks on depressioon;  inimene kogeb sündmusega seotud õudusunenägusid, teistest võõrandumise tunnet, ärevuse sümptomeid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus jne.

 

  • Martin Seligman juhib tähelepanu ka traumajärgsele kasvule. Seda kogevad inimesed tunnevad ca aasta pärast keerulist sündmust või traumat, et nad on nii füüsiliselt kui vaimselt tugevamad kui enne traumeerivat sündmust.

 

Martin Seligman käis oma meeskonnaga West Pointis ning küsis, kui paljud teavad, mis on traumajärgne stressihäire. Seda teadis 97% küsitletutest. Samas traumajärgsest kasvust olid kuulnud vaid ca 10% küsitletutest. Seega kui inimene kogeb mõnda kohutavat sündmust ning kogeb seejärel madalseisu, diagnoosib ta endal traumajärgse stressihäire, sest see on see, mida ta teab inimesi pärast traumat kogevat. See teadmine aga süvendab sümptomeid.  Lisaks, kui me oleme depressiooni ja traumajärgse stressihäire sümptomitest halvatud, ei suuda me kinni haarata uutest võimalustest, mida elu meile pakub.

Teisalt, kui sõjaväelasi veidi harida, saavad nad teada, et nutmine ja lein on normaalne reaktsioon raskele läbielamisele, kuid see ei päädi alati traumajärgse stressihäirega, vaid tavaliselt hoopis säilenõtkuse ja hoopis traumajärgse kasvuga. See on mõtteviisi muutus, mis peatab ühtlasi ka allakäiguspiraali.

Professor Marton Seligman kutsuti 2008.a. USA sõjaväe juurde positiivset psühholoogiat ja säilenõtkust õpetama. Tema seisukoht oli, et sõjavägi võib jätkuvalt kulutada miljardeid dollereid ärevuse, depressiooni ja PTSD ravimiseks, kuid sõjavägi pole haigla ning pigem tuleks inimesi harida säilenõtkuse ja traumajärgse kasvu teemal.

Täna mõistab USA sõjavägi, et füüsiline tugevus on sama oluline kui vaimne ja emotsionaalne tugevus. See on kultuuri muutus. USA sõjavägi on säilenõtkuse koolituse ametlikult efektiivseks kuulutanud nind täna õpetatatakse säilenõtkust kogu USA sõjaväes.

http://usacimt.tradoc.army.mil/ltb/AMRS/index.html

https://hbr.org/2011/03/post-traumatic-growth-and-buil

https://www.coursera.org/learn/positive-psychology-visionary-science/

Positiivne psühholoogia, Martin Seligman

oktoober 13th, 2018 Posted by Coaching, emotsioonid, heaolu, juhtimine, koostöö, õnn, tajuvead 0 thoughts on “Positiivne psühholoogia, Martin Seligman”

Positiivse psühholoogia kursus andis mõtteainet muuhulgas selliste kontseptsioonide osas:

  • õpitud abituse teaooria ei peagi paika;
  • mälu on mineviku hallutsinatsioon, mis on tuleviku otsinguil;
  • PERMA mudel;
  • kuidas lastes depressiooni ennetada;
  • mis on konstruktiivne ajakirjandus;
  • kuidas suurandmeid (big data) vaimse tervise edendamiseks kasutada;
  • jpm millest kirjutan natuke lähemalt lähipäevil.

Superviisor, coach ja koolitaja. International Supervision and Coaching Institute’i asutajaliige ja õppejõud. Viib läbi juhtide coaching’ut, meeskondade arendustegevusi ning coaching’u ja mentorluse arenguprogramme.

Ettevõte

Õnnesepad OÜ

Mustamäe tee 22, Tallinn

Seotud tegevused

EAS