Posts in emotsioonid

4-7-8 harjutus ärevuse leevendamiseks ja kiiremaks uinumiseks

oktoober 29th, 2018 Posted by ärevus, emotsioonid, heaolu, vaikseminutid 0 thoughts on “4-7-8 harjutus ärevuse leevendamiseks ja kiiremaks uinumiseks”

Üks kõige lihtsamaid võtteid ärevusega toimetulekuks on hingamine. Aga mitte pealiskaudne hingamine, kus ringkere liigub rohkem kui kõht ehk see hingamine, mida me igapäevaselt kipume praktiseerima, vaid sügav hingamine.

Kõhuga hingamine varustab meid paremini hapnikuga, mis aitab meil taastada oma energia, et tulla välja võitle-põgene seisundist.

Kõhuga hingamist saab praktiseerida praktiliselt igal pool ja igal ajal. Istu sirge selgaja, jalad mugavalt maga toetunud:

  • Hinga pikalt suu kaudu välja, nii et kuuled õhu vuhinat;
  • Nüü hinga nina kaudu sisse lugedes mõttes neljani;
  • hoia hinge kinni, lugedes mõttes seitsmeni;
  • Hinga pikalt suu kaudu välja, nii et kuuled õhu vuhinat, lugedes mõttes kaheksani;
  • Korda sama 4-7-8 tsüklit veel kolm korda.

See lihtne harjutus aitab närvisüsteemil rahuneda ning mõnedel andmetel ka kiiremini uinuda.

https://www.medicaldaily.com/life-hack-sleep-4-7-8-breathing-exercise-will-supposedly-put-you-sleep-just-60-332122

https://www.telegraph.co.uk/science/2016/03/12/simple-4-7-8-breathing-trick-can-induce-sleep-in-60-seconds/

Tabula rasa ehk õhkõrn võimas olevikuhetk

oktoober 15th, 2018 Posted by emotsioonid, muutuste juhtimine 0 thoughts on “Tabula rasa ehk õhkõrn võimas olevikuhetk”

Kas Sa näed, mis selle teksti peal oleval pildil on?

Seal on silmale nähtamatult õhukesed hetked nagu valge lehe viilud, mis järjekindlalt ja peatumata üksteisele järgnevad ning tulevikust olevikuks ning silmapilkselt ka minevikuks transformeeruvad.

Iga hetk on mõõtmatult väike, kuid iga hetke jõud on üüratult suur. Muutus saab toimuda just selles imetillukeses nähtamatus hetkes. Igas hetkes on alati peidus uus algus ja uus võimalus. Iga hetk on nagu valge leht, kuhu me saame ise uue soovitud pildi joonistada.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust vabandada lendu lastud sõna üle ja muuta asjade käiku, kui me vaid suudame oma egoga kaubale saada.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust andestada, et anda uus võimalus. Kellelegi teisele ja iseendale.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust tõusta püsti ning seista selle eest, mis on Sulle oluline.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust öelda hea sõna kolleegile tema pingutuse ja hea töö eest isegi siis, kui teie suhted on olnud keerulised.

Selles õhkõrnas ent võimsas olevikuhetkes on peidus kogu meie elu. Sellest kuidas me igas hetke kujundame (teadlikult või alateadlikult) kujuneb lõpuks üks suur elupilt.

Säilenõtkusest (resilience) USA armees

oktoober 15th, 2018 Posted by emotsioonid, heaolu, Muutused, muutuste juhtimine, õnn, säilenõtkus (resilience) 0 thoughts on “Säilenõtkusest (resilience) USA armees”

Me reageerime rasketele ja traumeerivatele sündmustele (töökaotus, lahutus, autoavarii, loodusõnnetus, vägivald vms) erinevalt:

  • Suuremal osal inimestest on piisavalt säilenõtkust (resilience), et traumaatilisest olukorrast paari kuu pärast taastuda ning jätkata oma tavapärast elu.

 

  • Hulk inimesi kogeb aga traumajärgset stressihäiret (PTSD) jms, mille suureks komponendks on depressioon;  inimene kogeb sündmusega seotud õudusunenägusid, teistest võõrandumise tunnet, ärevuse sümptomeid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus jne.

 

  • Martin Seligman juhib tähelepanu ka traumajärgsele kasvule. Seda kogevad inimesed tunnevad ca aasta pärast keerulist sündmust või traumat, et nad on nii füüsiliselt kui vaimselt tugevamad kui enne traumeerivat sündmust.

 

Martin Seligman käis oma meeskonnaga West Pointis ning küsis, kui paljud teavad, mis on traumajärgne stressihäire. Seda teadis 97% küsitletutest. Samas traumajärgsest kasvust olid kuulnud vaid ca 10% küsitletutest. Seega kui inimene kogeb mõnda kohutavat sündmust ning kogeb seejärel madalseisu, diagnoosib ta endal traumajärgse stressihäire, sest see on see, mida ta teab inimesi pärast traumat kogevat. See teadmine aga süvendab sümptomeid.  Lisaks, kui me oleme depressiooni ja traumajärgse stressihäire sümptomitest halvatud, ei suuda me kinni haarata uutest võimalustest, mida elu meile pakub.

Teisalt, kui sõjaväelasi veidi harida, saavad nad teada, et nutmine ja lein on normaalne reaktsioon raskele läbielamisele, kuid see ei päädi alati traumajärgse stressihäirega, vaid tavaliselt hoopis säilenõtkuse ja hoopis traumajärgse kasvuga. See on mõtteviisi muutus, mis peatab ühtlasi ka allakäiguspiraali.

Professor Marton Seligman kutsuti 2008.a. USA sõjaväe juurde positiivset psühholoogiat ja säilenõtkust õpetama. Tema seisukoht oli, et sõjavägi võib jätkuvalt kulutada miljardeid dollereid ärevuse, depressiooni ja PTSD ravimiseks, kuid sõjavägi pole haigla ning pigem tuleks inimesi harida säilenõtkuse ja traumajärgse kasvu teemal.

Täna mõistab USA sõjavägi, et füüsiline tugevus on sama oluline kui vaimne ja emotsionaalne tugevus. See on kultuuri muutus. USA sõjavägi on säilenõtkuse koolituse ametlikult efektiivseks kuulutanud nind täna õpetatatakse säilenõtkust kogu USA sõjaväes.

http://usacimt.tradoc.army.mil/ltb/AMRS/index.html

https://hbr.org/2011/03/post-traumatic-growth-and-buil

https://www.coursera.org/learn/positive-psychology-visionary-science/

Positiivne psühholoogia, Martin Seligman

oktoober 13th, 2018 Posted by Coaching, emotsioonid, heaolu, juhtimine, koostöö, õnn, tajuvead 0 thoughts on “Positiivne psühholoogia, Martin Seligman”

Positiivse psühholoogia kursus andis mõtteainet muuhulgas selliste kontseptsioonide osas:

  • õpitud abituse teaooria ei peagi paika;
  • mälu on mineviku hallutsinatsioon, mis on tuleviku otsinguil;
  • PERMA mudel;
  • kuidas lastes depressiooni ennetada;
  • mis on konstruktiivne ajakirjandus;
  • kuidas suurandmeid (big data) vaimse tervise edendamiseks kasutada;
  • jpm millest kirjutan natuke lähemalt lähipäevil.

Lood ja emotsionaalsed lood

mai 24th, 2018 Posted by emotsioonid 0 thoughts on “Lood ja emotsionaalsed lood”

Siin on kaks lugu Inglise kirjaniku E. M. Forsteri sulest. Kumb jääb sulle paremini meelde?

a) ‘Kuningas suri ära ja kuninganna suri ära.’

b) ‘Kuningas suri ära ja kuninganna suri kurbusest ära.’

Enimikule meist jääb teie lugu kergemini meelde, kuna seal on kaks surma omavahel emotsionaalselt seotud. Esimene lugu on faktiline raport, teine lugu kannab tähendust. Informatsiooniteooria kohaselt peaks meil esimene lugu kergemini meelde jääma, kuna see on lühem. Aga meie ajud ei tööta nii – mäletame lugusid, mis meid emotsionaalselt puudutavad.

Reklaamitegijad oskavad seda hästi ära kasutada. Selle asemel, et asja kasusid välja tuua, loovad nad selle ümber loo, mis meid emotsionaalselt puudutab. Loo emotsionaalse mõju teadvustamine on eriti oluline siis, kui peame midagi loo baasil otsustama. Siis tasub teadlikult uurida ka fakte, et mitte lasta end emotsioonidest pimestada.

Mis on sinu lugu, mida Su klient võiks Sinust ja Su tootest või teenusest teada?

Inspireeritud raamatust ‘The Art of Thinking Clearly’, Rolf Dobelli

 

 

 

 

Superviisor, coach ja koolitaja. International Supervision and Coaching Institute’i asutajaliige ja õppejõud. Viib läbi juhtide coaching’ut, meeskondade arendustegevusi ning coaching’u ja mentorluse arenguprogramme.

Ettevõte

Õnnesepad OÜ

Mustamäe tee 22, Tallinn

Seotud tegevused

EAS