Posts in juhtimine

Sotsiaalne looderdamine meeskonnas

juuli 6th, 2018 Posted by Eesmärgid, juhtimine, koostöö 0 thoughts on “Sotsiaalne looderdamine meeskonnas”

Kui grupp inimesi koos töötab, väheneb individuaalne panus. Kui individuaalne panus täiesti puudub, siis seda märgatakse ja karistatakse, nt grupist välja heitmisega. Me oleme õppinud oma energiavarusid ökonoomselt jagama – panustame nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik ning märkame sealjuures ka teiste panustamise mahtu. Seda kutsustakse sotsiaalseks looderdamiseks.

Sotsiaalne looderdamine ehk Ringelmanni efekt

Maximilian Ringelmann, prantsuse insener, avastas 1913.a., et kahe hobuse jõud, mida nad kaariku vedamisel rakendavad ei võrdu topeltjõuga, mida nad üksi kaariku vedamiseks rakendaksid. Seejärel tegi ta eksperimendi inimestega, kus lasi inimestel köit tõmmata ja mõõtis, kui palju igaüks jõudu tõmbamisel rakendas. Kui kaks inimest koos tõmbasid, kasutas igaükes keskmiselt 93% oma jõust, kolmepuhul oli see number 85% ja kaheksa inimese puhul 49%.

Sotsiaalne looderdamine vaimsel tasandil

Ka vaimsel tasandil toimub sotsiaalne looderdamine. Näiteks koosolekutel on suurema osalejate arvu puhul individuaalne panustamine väiksem. Ka vastutuse võtmine on grupis väiksem, kus püütakse varjuda grupi otsuste taha ja püütakse vältida individuaalse vastutuse võtmist.

Sotsiaalse looderdamise ennetamiseks meeskonnas

 

1) sõnastage ühiselt meeskonna eesmärgi tähendus ja mõju maailmale – millist probleemi meeskond kliendi jaoks/maailmas aitab lahendada;

2) leppige kokku iga meeskonnaliikme konkreetne vastutus ja mõõdetavad, kuupäevaga määratletud eesmärgid;

3) leppige kokku regulaarne eesmärkide jälgimise protsess ja kuidas toimite, kui keegi oma eesmärke ei täida;

4) rääkige meeskonnas läbi ootused üksteisele ja leppige kokku meeskonna käitumiskoodeks – peamised käitumisreeglid ja kommunikatsioon;

5) looge piisavalt võimalusi meeskonnaliikmete omavaheliste usalduslike suhete loomiseks – see suurendab meeskonnaliikmete pühendumust, sest ei taheta endale olulisi inimesi alt vedada;

6) juht võiks iga meeskonnaliikmega viia läbi regulaarselt 1-1 kohtumisi –  vaadata koos meeskonnaliikmega üle, kuidas eesmärkide poole liikumine sujub; mis läheb igal meeskonnaliikmel hästi ja mis on arenguvõimalused; täpsustada, kuidas juht saab meeskonnaliiget vajadusel toetada;

7) jälgige, et koosolekutel saavad kõik meeskonnaliikmed võrde võimaluse oma arvamusi jagada ja tunda, et nende arvamus on tähtis.

Sertifitseeritid GLA360 hindamine

juuni 22nd, 2018 Posted by Coaching, juhtimine 0 thoughts on “Sertifitseeritid GLA360 hindamine”

Sertifitseeritid GLA360 hindamine

Õppimine on nii mõnus. Tänasest olen Certified Global Leadership Assessment Professional ja viin läbi juhtidele ka Global Leadership Assessment 360-kraadi hindamist.

Global Leadership Assessment 360 – globaalne juhtide 360 hindamine

GLA 360 on Global Leadership Assessement juhtide hindamise instrument, mis mõõdab juhtide 15 kompetentsi.

Juhtide käitumine mõjutab ca 50-70% organisatsiooni kultuuri. Organisatsiooni kultuur on omakorda kõige suurema mõjuga tegur, mis mõjutab ettevõtte tulemusi –  35% ettevõtte tulemustest sõltub organisatsiooni kultuurist. Jack Welsch on öelnud, et organisatsiooni kultuur on ainus kestev konkurentsieelis, mis ettevõtetel olemas on. Seega tasub investeerida nii organisatsiooni kultuuri kui ka juhtidesse, mis on omavahel tihedalt seotud.

Rääkisin podcastis ‘Hakkame tegutsema’

juuni 14th, 2018 Posted by Coaching, juhtimine, mentorlus, Supervisioon 0 thoughts on “Rääkisin podcastis ‘Hakkame tegutsema’”

Indrek Põldvee intervjueeris mind oma podcasti Hakkame tegutsema! tarvis.

Ta noppis üles meie mõtteradadelt sellise mõtte:

Kui igast inimestevahelisest kontaktist jäävad maha õnnelikumad inimesed. Kui iga kontakti järel tunneme, et oleme sellest kokkupuutest kasvanud ja uut jõudu saanud, saab maailm igas hetkes paremaks ja õnnelikumaks. Püüan arendada seda hoiakut endas ning innustada oma koolitustel, coachingus ja supervisioonis osalevaid juhte ja meeskondi arendama seda ka endas.

Podcasti saad kuulata siit.

1. klassiga lahkusest ja koostööst

mai 30th, 2018 Posted by Coaching, Eesmärgid, juhtimine, koostöö 0 thoughts on “1. klassiga lahkusest ja koostööst”

28.mail 2018 käisin Tabasalu Ühisgümnaasiumi 1.b klassis rääkimas lastega samadel teemadel, millest ma oma igapäevases töös juhtide ja meeskondadega räägin – lahkusest ja koostööst.

Iga laps pani pärast meie kohtumist kirja, mis ta endaga sellelt kohtumiselt kaasa võttis.

Lastele jäi meelde mõte, et kuulamine on kingitus – oleme alati õnnelikud, kui keegi vaevub meid kuulama. Kuulajana teeme kingituse ka iseendale – võidame sellega teise inimese usalduse ning saame kuulates ka ise targemaks.

Miks on kuulamine nii raske? Lapsed jagasid innukalt oma kogemusi, mis mõtted neil näiteks tunnis kuulates peas tekivad – tahaks süüa, mängida, trenni minna jne. Lõbusas harjutuses kogesime koos, kuidas mõtted ajus ringi tormavad ja tähelepanu endale püüavad meelitada. Lapsed jagasid üksteisele nõuandeid, kuidas tunnis tähelepanu kuulamisel ja õppimisel hoida.

Lisaks kuulamisele rääkisime aju tööst ja sõna mõjust. Lastele jäi hästi meelde, et iga sõna ja tegu mõjub alateadlikult ohtliku või sõbralikuna. Hoiame eemale inimestest, kes kiusavad, valetavad, uhkustavad jne; soovime koos olla nendega, kes on lahked, viisakad, abivalmid ja sõbralikud. Lisaks tekib ohu tajumisel tunnelnägemine – me ei näe lahendusi, ei suuda õppida ega keskenduda muule kui võitlemisele või põgenemisele. Sõbralikus keskkonnas seevastu suudab aju lahendusi näha, õppida ning on valmis teistega koostööd tegema.

Lapsed võtsid aktiivselt osa. Meil on plaan jätkata selle sarnastel teemadel praktiliste tundidega sügisel. See on hea investeering 🙂

Lapsed joonistasid ka pilte meie tunnist:

Autoriteedi mõju

mai 24th, 2018 Posted by autoriteet, Coaching, juhtimine, koostöö, Võim 0 thoughts on “Autoriteedi mõju”

Psühholoog Stanley Milgram  demonstreeris autoriteedi mõju käitumisele ühes oma 1961.a. eksperimendis. Katsealustel paluti anda elektrilööke inimesele, kes istus teisel pool klaaspaneeli. Nad pidid alustama 15 voldist, siis 30 volti jne kuni surmava doosini -450 voldini – välja. Tegelikult ei saanud klaasi taga istuv inimene voolu. Seal istus näitleja, mida katsealused ei teadnud. Tulemused olid shokeerivad: kui näitleja valus piinles ja katsealune tahtis katkestada voolu andmist, ütles professor ‘Jätka, eksperiment sõltub sellest.’ Üle poole katsealustest jätkas kuni maksimaalse laenguni välja – puhtalt autoriteedile kuuletudes.

Lennuliinid on võtnud kasutusele Crew Resource Management (CRM) praktika, mis aitab samuti autoriteedi mõjust tingitud võimalikke ohuolukordi vältida. Vanasti oli kapten kuningas, kelle käsklusi ei seatud kahtluse alla. Kui kaaspiloot märkas, et kaptenil jäi midagi märkamata või ta tegi vea, ei julgenud ta kaptenile seda öelda – austusest tema vastu või hirmust. Kui selline käitumine avastati, võtsid pea kõik lennuliinid kasutusele CRMi, mis treenib piloote ja nende meeskonda omavahel kõigest avatult ja kiiresti rääkima. Teisisõnu, nad deprogrammeerivad autoriteedi mõju.

Seega kasulik on endale teadvustada, millal ja kuidas kellegi autoriteet meie käitumist mõjutada võib – võime pimesi käsku täia, minna vastuollu oma väärtustega, hirmust halvatuna kaotada ajus juurdepääsu oma teadmistele ja kogemustele jne.

Mõtted raamatust ‘The Art of Thinking Clearly’, Rolf Dobelli

Autoriteedist kirjutan ka juhtimisajakirjas Director, mida saad lugeda siin.

Kuidas tulevikust juhtida ja õppida?

märts 15th, 2018 Posted by Coaching, juhtimine, Muutused, muutuste juhtimine 0 thoughts on “Kuidas tulevikust juhtida ja õppida?”

Mul oli au ja rõõm anda oma panus Valdade ja Linnade Päevadesse 2018. Rääkisime tulevikust ja sellest, kuidas õppida ja juhtida tulevikust mitte minevikust.

                       

    

ENUT konverentsil jagamas mentorluse kogemusi

november 21st, 2017 Posted by Coaching, juhtimine, mentorlus, Muutused 0 thoughts on “ENUT konverentsil jagamas mentorluse kogemusi”

20. novembril 2017 korraldas ENUT Naiste ettevõtluse konverentsi, kuhu olin lahkesti palutud jagama oma EAS ärimentorprogrammi mentorluse kogemust.

 

     

EAS mentorprogrammi kogemustest mentori pilgu läbi

september 6th, 2017 Posted by juhtimine, mentorlus 0 thoughts on “EAS mentorprogrammi kogemustest mentori pilgu läbi”

Kõikidel alustavatel ettevõtjatel võiks olla mentor. Mõned mõtted EASi mentorprogrammi kogemusest said lühidalt kirja.

Loe Steni ja minu mõtteid siit.

 

 

Uus tegija mänguväljakul: grupi-coaching

august 11th, 2017 Posted by Coaching, Eesmärgid, juhtimine, Muutused, muutuste juhtimine 0 thoughts on “Uus tegija mänguväljakul: grupi-coaching”

Seekord kirjutasin Directorisse loo grupicoachingust – kellele ja mis see on ning milliseid kasusid ettevõtjad grupicoachingust on saanud.

Kui individuaal-coaching on edukates organisatsioonides endale juba usaldusväärse arendusvahendina koha leidnud, siis meeskonna- ja grupi-coaching on Eestis alles üsna lapsekingades. Kaidi Peets uurib ettevõtjate kogemuste näitel, mida see endast täpsemalt kujutab.

Mis toimub individuaal-coachingus? Coach ja juht moodustavad usaldusväärse partnerluse, kus coach aitab juhil asju uues valguses näha, esitab küsimusi, innustab muutusi ellu viima ning veelgi paremaks juhiks saama. Juhid, kes on individuaal-coachingu tõelist kasu maitsta saanud, ei üritagi selle investeeringu ajalist ja rahalist tasuvust numbriliselt mõõta.

Mis on aga grupi-coaching? Põhimõtteliselt on tegu grupiliikmete individuaal-coachinguga, end sel puhul kaasatakse ka teisi grupiliikmeid, kes rikastavad kõik seda protsessi oma kogemuste, teadmiste, vaadete ja tagasisidega. Koos käivad inimesed, kes ei kuulu ühte meeskonda, ent keda ühendab sama huvi – areneda ja paremaks saada. Grupi moodustavad tavaliselt sarnast rolli kandvad inimesed: juhid, ettevõtjad, spetsilistid jne.

Ettevõtjate kogemused

Regulaarne aja maha võtmine

Sorry as a Service asutaja Indrek Põldvee kogemuse järgi tasub grupi-coachingu jaoks iga kuu 2–3 tundi aega võtta. „Tänases kiires maailmas on grupil väga suur tähtsus,“ usub Indrek. See innustab regulaarselt igapäevaste toimetuste rattalt maha astuma, suuremat pilti vaatama, mõtestama oma tegevusi, suurendama selgust oma soovides ning leidma grupikaaslaste abil viise takistuste ületamiseks.

Pidev õppimine ja areng

Meetodi keskmes on pidev õppimine ja areng. „Kuigi osalejatel võivad olla igaühel oma ambitsioonid ja arusaamised äri kasvatamisest, kogunetakse siiski alati suure põnevusega, kuna kõik on sellest väga huvitatud, et õppida ja areneda,“ tõdeb Margit Kimmel, tervislike mahepalade Ampstükk tootja.

„Grupi-coaching on andnud mulle juurde tohutult palju julgust ja enesekindlust. Olen alates kooskäimiste algusest osanud seada endale selgemaid sihte ja leidnud üles ka selle, mis vajab edasist arengut,“ jagab Ateljee Cherie disainer Taimi Saar.

City Detoxi tervisliku eluviisi nõustaja ja raamatu „Restart“ autor Terje Mander leiab, et see on oluline nii isikliku kui ettevõtte arengu ja edu jaoks. „Grupiliikmete ettepanekute, ideede ja kogetu jagamise kaudu rikastame teineteise isiklikku ning ettevõtluse teekonda. Saan sessioonide käigus alati uusi taipamisi, teadmisi, jõudu ja indu,“ ütleb ta.

Uued vaatenurgad

Grupi-coaching aitab näha värskeid vaatenurki. Eriliseks lisaväärtuseks peab Bold Tuesday asutaja Kairi Kuuskor seda, kui osalejad on võimalikult mitmekesise taustaga ja tegutsevad eri valdkondades. Vaadete mitmekülgsus aitab näha uusi võimalusi ja lahendusi.

Alternatiivne meeskond

Neile, kes tegutsevad üksi või väikese meeskonnaga, pakub see võimalust leida mõttekaaslasi. Age Viimsalu Treppoja Sahvrist peab mikroettevõtja üheks oluliseks miinuseks meeskonna puudumist ning grupi-coachingut selle asendamatuks alternatiiviks. „Nemad siin on minu inimesed ja minu meeskond, kellega saab koos ideid luua, mõtteid testida, nõu küsida, samuti saab konstruktiivset kriitikat ja loomulikult palju tuge,“ räägib Age.

Toetus ja proovikivid

Grupi-coaching pakub keerulistes olukordades tuge ja julgustust, kuid vajadusel esitavad grupiliikmed üksteisele ka ebamugavaid küsimusi, mis innustavad mugavustsoonist välja tulema. „Grupp tajub ära, mida sul vaja on, ja vastavalt sellele ka toetab ja julgustab või paneb hoopis n-ö kuumale toolile, esitades küsimusi ja puksides sind mugavustsoonist välja,“ räägib Kairi Kuuskor. „Mõlemad on suurepärased kogemused.“

Eesmärgistatud põnev kogemus

Indrek Põldvee hindab ka kindlat struktuuri, kuna see annab protsessile fookuse ja tagab selle, et kokkusaamine ei läheks lobaks kätte ära. „Kõik osalejad mõistavad, et enda ja kaaslaste aeg on väärtuslik ning seda tuleb kasutada parima tulemuse saamiseks efektiivselt,“ leiab Margit Kimmel.

Lisaks eesmärgistatusele pakub iga protsess põnevaid üllatusi ja vaheldusrikast kogemust. „Coach on see, kes paneb ruumis energia liikuma ning suudab luua turvalise keskkonna, kus grupil on mugav ennast avada, ja ta teeb sellest just sellise võimsa kogemuse nagu meie grupil on,“ kirjeldab Kairi oma kogemust. „Iga kord on ka mõni üllatus – coach teeb protsessi mänguliseks ja varieerib meetodeid vastavalt osalejate arvule, ajalisele piirangule ja konkreetsele juhtumile,“ lisab ta.

Inspiratsioon

See inspireerib ja tõstab tegutsemistahet. „Protsessi käigus tekib sünergia ja ideed hakkavad ka omavahel kombineeruma, õhus on kõvasti inspiratsiooni ja energiat. Lahkudes on tunne, nagu oleks saanud tugeva vitamiinisüsti. Võin vist kõigi eest öelda, et tegutsemistahe, motivatsioon ja usk kõige võimalikusse on alati lõpuks maksimumis,“ räägib Kairi.

Unistustest tegudeni

Lisaks inspiratsioonile innustab grupi-coaching asju reaalselt ära tegema. „See aitab avardada ettevõtja vaatevälja ning võimalusi. Aitab nähtavale tuua nii isiklikku kui ka ettevõtte potensiaali. Lisaks aitab see üle saada võimalikust arengukriisist, näha uusi horisonte ning mis kõige olulisem: grupipeegelduse kaudu fokusseerida ning sõnastada edasised sammud reaalseks tulemuslikuks tegevusplaaniks,“ võtab Terje Mander oma kogemuse kokku.

Lisaks kasulikule poolele pakub see ka rõõmu. „On kirjeldamatult hea tunne, kui oled saanud oma soovituse, infokillu, mõne kontakti või tagasisidega kedagi päriselt aidata,“ leiab Kairi.

Uus tegija mänguväljakul: grupi-coaching

 

 

Hea juht kui muusikavirtuoos

juuli 4th, 2017 Posted by Coaching, juhtimine, Muutused, muutuste juhtimine, Võim 0 thoughts on “Hea juht kui muusikavirtuoos”

Juulikuus jagasin Directoris oma muusikalist elamust ning selle seost juhtimise ja coachinguga.

Autoriteedi mõjust saad ludega ka siit.

Hea juht on kui muusikavirtuoos, kes toetab kasvu ja innustab tegutsema

Superviisor, coach ja koolitaja. International Supervision and Coaching Institute’i asutajaliige ja õppejõud. Viib läbi juhtide coaching’ut, meeskondade arendustegevusi ning coaching’u ja mentorluse arenguprogramme.

Ettevõte

Õnnesepad OÜ

Mustamäe tee 22, Tallinn

Seotud tegevused

EAS