Posts in Eesmärgid

Coachingut tutvustamas Shanghai Ülikooli tudengitele

jaanuar 30th, 2019 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Coachingut tutvustamas Shanghai Ülikooli tudengitele”

Täna oli mul meeldiv võimalus tutvustada coachingut ja supervisiooni Shanghai Ülikooli tudengitele. Võisin tajuda ruumis erinevate kultuuride võnkeid ja siiski tajusin, kuidas meie südamed lõid ühes rütmis ja meid liitis püüe parema ja hoolivama maailma poole.

We are one!

Elu on hetkede summa

detsember 22nd, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Elu on hetkede summa”

2018. a. oli minu vastu lahke. Mu elus ja töös oli palju väärtslikke hetki, mis pakkusid rikastavaid kontakte ja uusi õppimisi. Oli kukkumisi, aga ka lendu. Oli naeru ja julget pealehakkamist aga ka teadmatust ja kurbust.

Soovin meile kõigile rahulikke jõuluhetki ja palju lõbusaid hetki veel selle aasta lõppu!

Mentorite sisseelamisseminar

detsember 15th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Mentorite sisseelamisseminar”

Kaks päeva veetsin Kernu mõisas koos EASi kasvuettevõtjate mentoritega, viies läbi programmi sisseelamisseminari. Taas kord suutsin vaimustuda meie mentoritest – targad, soojad ja vaimukad inimesed!

EASi mentoritest on saanud minu suur ja oluline sõpruskond, kellest paljudega olen juba ligi veerand oma elust koos veetnud EAS-i mentorprogrammis mentori rollis.

Olen EAS-ile tänulik, et olen saanud ise areneda mentorina ning olla mentoriks ütlemata lahedatele menteedele.

Resilience ehk säilenõtkus

november 27th, 2018 Posted by Coaching, Eesmärgid, positiivne psühholoogia, säilenõtkus (resilience) 0 thoughts on “Resilience ehk säilenõtkus”

Positiivse psühholoogia kursus säilenõtkuse oskustest pakkus mõtteainet ning ideid, mida endas inimesena arendada. Näiteks sain ma teadlikumaks, et mõnikord võin ma olla tõeline rõõmutapja või rõõmu kaaperdaja, teinekord jälle rõõmu võimendaja. Ma pigem eelistaksin olla rõõmu võimendaja, sest ma usun, et seeläbi toetame enda ja teiste kasvamist enam kui rõõmu tapmise või kaaperdamise läbi.

Ilmselt kandub säilenõtkuse teema edaspidi veelgi rohkem ka minu coachinguprotsessidesse ja koolitustesse, et innustada inimesi veelgi enam ennast ja teisi väärtustama ning seeläbi kasvama oma maksimaalse potentsiaali suunas.

 

 

Kogemusõpe koolis

november 5th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Kogemusõpe koolis”

Esimest korda Tabasalu Ühisgümnaasiumi ajaloos alustas koolis 12. sept. 2018 kogemusõpe, mis kestab terve aasta. Kogemusõpetuses käsitletakse muuhulgas inimese ja ühiskonna toimimist, kujundatakse õpilastes oskusi näha minapilti tulevikus, teha teadlikke valikuid ning tahet toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikme ning isiksusena.

Mul on hea meel, et ka mind on kutsutud kaasa lööma. Mina arutlen lastega väärtustava koostöö üle. Kuidas teha väärtustavat koostööd iseenda ja teistega? Ikka selleks, et maailm oleks sõbralikuma koht, mis võimaldaks igal inimesel ja elaval organismil õnnelikult kasvada ja oma potentsiaali maksimaalset kasutada. Võib-olla räägime ka mõne sõna coachingust ja mentorlusest, sest ma usun, et igal lapsel ja täiskasvanul võiks olla oma mentor või coach – usaldusväärne partner, kes aitab Sul selgeks mõelda sihi, sinu tugevused ja võimalused selle poole pürgimisel.

Harku valla teatajast saad lugeda lähemalt siit.

Kohtumine Arvo Pärdiga

oktoober 18th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Kohtumine Arvo Pärdiga”

17. oktoobril 2018 käisin lastega Arvo Pärdi keskuse avamisüritusel. Sellest kujunes kindlasti mu elu üks meeldejäävamaid õhtuid. Minu lummus algas juba parklast keskuse poole jalutades – päike sillerdas mändide vahel ja lapsed kepslesid rõõmsalt kõrval.

Lapsed panid kohe kaela audiogiidid ning asusid Arvo Pärdi loomingut nautima. Seejärel lõi meie südamed rõõmsalt hüppama lastekoori kontsert. Mul oli suur rõõm, kui lapsed avaldasid soovi jääda kuulama ka raamatu ‘Kahe heli vahel’ tutvustust. Joonas Sildre suutis oma raamatuni jõudmise teekonnast rääkida karikatuuride abil viisil, mis pani ka 4 ja 8 a lapse kuulama. Eriti suur oli mu üllatus, kui poeg teatas, et soovib ka Arvo Pärist filmi vaatama jääda. Oh, kuidas ma olin lapsi alahinnanud, kartes, et raamatututvustust ja filmi nad ei soovi vaatama-kuulama jääda!

Ja muidugi oli õhtu kõige imelisedmad hetkel kohtumine Arvo Pärdi endaga. Kahel korral. Need hetked, mis ta meile kinkis on hindamatu väärtusega. Võtsin endaga sellest õhtust kaasa ka selle Arvo Pärdi mõtte:

‘Sinu laps on ka minu laps ja minu laps on sinu laps. See peab vähemalt tähendama, et sa oled minu vend või sa oled minu õde, aga siis me peaksime ju sugulased olema. Aga võib-olla me olemegi seda? Ainult neid juuri tuleb kaugelt otsida. Ja kui me selle tunnetuseni ükskord jõuame, siis me oleme kõik üks. Sest maailm on üks organism. Kui meil hammas valutab, siis valutab terve keha. Kui üks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm, ehkki me kohe seda ei tunne.’

 

Mis sa sellest õppisid?

oktoober 15th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Mis sa sellest õppisid?”

Lapsed on parimad õpetajad ja naerutajad.

Meie 4-aastane tüdrukutirts pani tassi klaveritooli peale, kuid mängides läks kogemata sellele vastu. Tass kukkus põrandale ja läks katki, mis pani krokodillipisarad tal põskesid mööda alla voolama.

Kui ta oli rahunenud, püüdsin temas kasvumõtteviisi kultiveerida, küsides mis ta sellest olukorrast õppis. ‘Et ära teinekord anna mulle südametassi,’ teatas Johanna Maria.

Seda õppisin mina, aga mida sa ise õppisid :-)?

Mis on sinu elus kummipallid, mis klaaspallid?

september 20th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Mis on sinu elus kummipallid, mis klaaspallid?”

Brian Dyson, the former President and CEO of Coca-Cola Enterprises:

Imagine life as a game in which you are juggling some five balls in the air. You name them work, family, health, friends and spirit. And you’re keeping all of these in the air.

You will soon understand that work is a rubber ball. If you drop it, it will bounce back. But the other four balls – family, health, friends and spirit – are made of glass. If you drop one of these, they will be irrevocably scuffed, marked, nicked, damaged or even shattered. They will never be the same. You must understand that and strive for balance in your life.

Sotsiaalne looderdamine meeskonnas

juuli 6th, 2018 Posted by Eesmärgid, juhtimine, koostöö 0 thoughts on “Sotsiaalne looderdamine meeskonnas”

Kui grupp inimesi koos töötab, väheneb individuaalne panus. Kui individuaalne panus täiesti puudub, siis seda märgatakse ja karistatakse, nt grupist välja heitmisega. Me oleme õppinud oma energiavarusid ökonoomselt jagama – panustame nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik ning märkame sealjuures ka teiste panustamise mahtu. Seda kutsustakse sotsiaalseks looderdamiseks.

Sotsiaalne looderdamine ehk Ringelmanni efekt

Maximilian Ringelmann, prantsuse insener, avastas 1913.a., et kahe hobuse jõud, mida nad kaariku vedamisel rakendavad ei võrdu topeltjõuga, mida nad üksi kaariku vedamiseks rakendaksid. Seejärel tegi ta eksperimendi inimestega, kus lasi inimestel köit tõmmata ja mõõtis, kui palju igaüks jõudu tõmbamisel rakendas. Kui kaks inimest koos tõmbasid, kasutas igaükes keskmiselt 93% oma jõust, kolmepuhul oli see number 85% ja kaheksa inimese puhul 49%.

Sotsiaalne looderdamine vaimsel tasandil

Ka vaimsel tasandil toimub sotsiaalne looderdamine. Näiteks koosolekutel on suurema osalejate arvu puhul individuaalne panustamine väiksem. Ka vastutuse võtmine on grupis väiksem, kus püütakse varjuda grupi otsuste taha ja püütakse vältida individuaalse vastutuse võtmist.

Sotsiaalse looderdamise ennetamiseks meeskonnas

 

1) sõnastage ühiselt meeskonna eesmärgi tähendus ja mõju maailmale – millist probleemi meeskond kliendi jaoks/maailmas aitab lahendada;

2) leppige kokku iga meeskonnaliikme konkreetne vastutus ja mõõdetavad, kuupäevaga määratletud eesmärgid;

3) leppige kokku regulaarne eesmärkide jälgimise protsess ja kuidas toimite, kui keegi oma eesmärke ei täida;

4) rääkige meeskonnas läbi ootused üksteisele ja leppige kokku meeskonna käitumiskoodeks – peamised käitumisreeglid ja kommunikatsioon;

5) looge piisavalt võimalusi meeskonnaliikmete omavaheliste usalduslike suhete loomiseks – see suurendab meeskonnaliikmete pühendumust, sest ei taheta endale olulisi inimesi alt vedada;

6) juht võiks iga meeskonnaliikmega viia läbi regulaarselt 1-1 kohtumisi –  vaadata koos meeskonnaliikmega üle, kuidas eesmärkide poole liikumine sujub; mis läheb igal meeskonnaliikmel hästi ja mis on arenguvõimalused; täpsustada, kuidas juht saab meeskonnaliiget vajadusel toetada;

7) jälgige, et koosolekutel saavad kõik meeskonnaliikmed võrde võimaluse oma arvamusi jagada ja tunda, et nende arvamus on tähtis.

Ankru efekt

juuni 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Ankru efekt”

Ankru efekt on kognitiivne kallutatus, mis kirjeldab inimeste kalduvust keskenduda liigselt esimesele informatsioonile (ankur), mis neile otsuse tegemise juures pakutakse. Kui esimene info (ankur) välja öeldakse, on kalduvus tõlgendada järgmiseid hinnaguid sellest ankrust lähtuvalt.

Ankur läbirääkimistel

Näiteks, hind mis läbirääkimistel esimesena välja öeldakse, seab standardi ülejäänud läbirääkimisteks ning iga hind ankrust (esmasest hinnast) allapoole tundub mõistlik isegi siis, kui see tegelikult on kõrgem kui asja tegelik väärtus.

Läbirääkimiste juures on hea sellest taktikast teadlik olla.

Superviisor, coach ja koolitaja. International Supervision and Coaching Institute’i asutajaliige ja õppejõud. Viib läbi juhtide coaching’ut, meeskondade arendustegevusi ning coaching’u ja mentorluse arenguprogramme.

Ettevõte

Õnnesepad OÜ

Mustamäe tee 22, Tallinn

Seotud tegevused

EAS