Posts in Eesmärgid

Mis on sinu elus kummipallid, mis klaaspallid?

september 20th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Mis on sinu elus kummipallid, mis klaaspallid?”

Brian Dyson, the former President and CEO of Coca-Cola Enterprises:

Imagine life as a game in which you are juggling some five balls in the air. You name them work, family, health, friends and spirit. And you’re keeping all of these in the air.

You will soon understand that work is a rubber ball. If you drop it, it will bounce back. But the other four balls – family, health, friends and spirit – are made of glass. If you drop one of these, they will be irrevocably scuffed, marked, nicked, damaged or even shattered. They will never be the same. You must understand that and strive for balance in your life.

Sotsiaalne looderdamine meeskonnas

juuli 6th, 2018 Posted by Eesmärgid, juhtimine, koostöö 0 thoughts on “Sotsiaalne looderdamine meeskonnas”

Kui grupp inimesi koos töötab, väheneb individuaalne panus. Kui individuaalne panus täiesti puudub, siis seda märgatakse ja karistatakse, nt grupist välja heitmisega. Me oleme õppinud oma energiavarusid ökonoomselt jagama – panustame nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik ning märkame sealjuures ka teiste panustamise mahtu. Seda kutsustakse sotsiaalseks looderdamiseks.

Sotsiaalne looderdamine ehk Ringelmanni efekt

Maximilian Ringelmann, prantsuse insener, avastas 1913.a., et kahe hobuse jõud, mida nad kaariku vedamisel rakendavad ei võrdu topeltjõuga, mida nad üksi kaariku vedamiseks rakendaksid. Seejärel tegi ta eksperimendi inimestega, kus lasi inimestel köit tõmmata ja mõõtis, kui palju igaüks jõudu tõmbamisel rakendas. Kui kaks inimest koos tõmbasid, kasutas igaükes keskmiselt 93% oma jõust, kolmepuhul oli see number 85% ja kaheksa inimese puhul 49%.

Sotsiaalne looderdamine vaimsel tasandil

Ka vaimsel tasandil toimub sotsiaalne looderdamine. Näiteks koosolekutel on suurema osalejate arvu puhul individuaalne panustamine väiksem. Ka vastutuse võtmine on grupis väiksem, kus püütakse varjuda grupi otsuste taha ja püütakse vältida individuaalse vastutuse võtmist.

Sotsiaalse looderdamise ennetamiseks meeskonnas

 

1) sõnastage ühiselt meeskonna eesmärgi tähendus ja mõju maailmale – millist probleemi meeskond kliendi jaoks/maailmas aitab lahendada;

2) leppige kokku iga meeskonnaliikme konkreetne vastutus ja mõõdetavad, kuupäevaga määratletud eesmärgid;

3) leppige kokku regulaarne eesmärkide jälgimise protsess ja kuidas toimite, kui keegi oma eesmärke ei täida;

4) rääkige meeskonnas läbi ootused üksteisele ja leppige kokku meeskonna käitumiskoodeks – peamised käitumisreeglid ja kommunikatsioon;

5) looge piisavalt võimalusi meeskonnaliikmete omavaheliste usalduslike suhete loomiseks – see suurendab meeskonnaliikmete pühendumust, sest ei taheta endale olulisi inimesi alt vedada;

6) juht võiks iga meeskonnaliikmega viia läbi regulaarselt 1-1 kohtumisi –  vaadata koos meeskonnaliikmega üle, kuidas eesmärkide poole liikumine sujub; mis läheb igal meeskonnaliikmel hästi ja mis on arenguvõimalused; täpsustada, kuidas juht saab meeskonnaliiget vajadusel toetada;

7) jälgige, et koosolekutel saavad kõik meeskonnaliikmed võrde võimaluse oma arvamusi jagada ja tunda, et nende arvamus on tähtis.

Ankru efekt

juuni 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Ankru efekt”

Ankru efekt on kognitiivne kallutatus, mis kirjeldab inimeste kalduvust keskenduda liigselt esimesele informatsioonile (ankur), mis neile otsuse tegemise juures pakutakse. Kui esimene info (ankur) välja öeldakse, on kalduvus tõlgendada järgmiseid hinnaguid sellest ankrust lähtuvalt.

Ankur läbirääkimistel

Näiteks, hind mis läbirääkimistel esimesena välja öeldakse, seab standardi ülejäänud läbirääkimisteks ning iga hind ankrust (esmasest hinnast) allapoole tundub mõistlik isegi siis, kui see tegelikult on kõrgem kui asja tegelik väärtus.

Läbirääkimiste juures on hea sellest taktikast teadlik olla.

Nappuse efekt

juuni 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Nappuse efekt”

Kui mingit toodet napib, tundub see meile atraktiivsem ja oleme valmis selle eest rohkem maksma kui see päriselt väärt on. Meile tundub, et sellised tooted on väärtuslikumad ning lisavad selle omanikule unikaalsuse tunnet.

Limited edition‘ on hea näide nappuse efektist. Paljud firmad lansseerivad unikaalse ‘limited edition’ versiooni oma tootest, mille eest tarbijad on reeglina nõus rohkem maksma.

Nappuse efekti eksperiment

Worchel, Lee ja Adewole (1975) viisid läbi huvitava eksperimenti. Nad lasid inimestel hinnata küpsiseid. Nad jagasid inimesed kahte gruppi. Grupp A sai terve purgi täie küpsiseid. Grupp B sai purgi, kus oli ainult 2 küpsist. Grupp B hindas oma küpsiseid kõrgemalt, kuigi küpsisedolid täpselt samad mis grupil A. Eksperimenti korrati mitu korda ja tulemus oli alati sama.

Päev lastekoduga Metsatareke

juuni 1st, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Päev lastekoduga Metsatareke”

Tenniseklubi Tabamus korraldas Siimusti lastekodu Metsatareke tordatele lastele ja personalile mõnusa päeva Tabasalus – mängisime tennist, jalutasime ja grillisime ja kogesime supervisiooni. Tore, et sain ka oma panuse päeva õnnestumisse anda.

1. klassiga lahkusest ja koostööst

mai 30th, 2018 Posted by Coaching, Eesmärgid, juhtimine, koostöö 0 thoughts on “1. klassiga lahkusest ja koostööst”

28.mail 2018 käisin Tabasalu Ühisgümnaasiumi 1.b klassis rääkimas lastega samadel teemadel, millest ma oma igapäevases töös juhtide ja meeskondadega räägin – lahkusest ja koostööst.

Iga laps pani pärast meie kohtumist kirja, mis ta endaga sellelt kohtumiselt kaasa võttis.

Lastele jäi meelde mõte, et kuulamine on kingitus – oleme alati õnnelikud, kui keegi vaevub meid kuulama. Kuulajana teeme kingituse ka iseendale – võidame sellega teise inimese usalduse ning saame kuulates ka ise targemaks.

Miks on kuulamine nii raske? Lapsed jagasid innukalt oma kogemusi, mis mõtted neil näiteks tunnis kuulates peas tekivad – tahaks süüa, mängida, trenni minna jne. Lõbusas harjutuses kogesime koos, kuidas mõtted ajus ringi tormavad ja tähelepanu endale püüavad meelitada. Lapsed jagasid üksteisele nõuandeid, kuidas tunnis tähelepanu kuulamisel ja õppimisel hoida.

Lisaks kuulamisele rääkisime aju tööst ja sõna mõjust. Lastele jäi hästi meelde, et iga sõna ja tegu mõjub alateadlikult ohtliku või sõbralikuna. Hoiame eemale inimestest, kes kiusavad, valetavad, uhkustavad jne; soovime koos olla nendega, kes on lahked, viisakad, abivalmid ja sõbralikud. Lisaks tekib ohu tajumisel tunnelnägemine – me ei näe lahendusi, ei suuda õppida ega keskenduda muule kui võitlemisele või põgenemisele. Sõbralikus keskkonnas seevastu suudab aju lahendusi näha, õppida ning on valmis teistega koostööd tegema.

Lapsed võtsid aktiivselt osa. Meil on plaan jätkata selle sarnastel teemadel praktiliste tundidega sügisel. See on hea investeering 🙂

Lapsed joonistasid ka pilte meie tunnist:

Sündmuse suuruse ja tõenäosuse mõjust

mai 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Sündmuse suuruse ja tõenäosuse mõjust”

1972.a. tehti eksperiment, kus osalejad jaotati kahte gruppi. Grupi A liikmetele öeldi, et nad saavad väikse elektrilöögi. Grupi B liikmetele öeldi, et tõenäosus, et nad elektrilöögi saavad on 50%. Kohee pärast katse alustamist mõõdeti mõlemas grupis osalenute südamelööke, higistamist jms ärevuse sümptomeid. Selgus, et mõlema grupi liikmed olid võrdselt stressis.

Seejärel teatati grupi B liikmetele, et elektrilöögi tõenäosust vähendatakse 50%-lt 20%-le, siis 10%-le ja siis 5%-le. Stressitase jäi samaks. Seejärel öeldi mõlemale grupile, et suurendatakse elektrilöögi tugevust ning mõlema grupi liikmete stressitase tõusis ühepalju.

See näitab, et me reageerime sündmuse oodatavale suurusele mitte selle esinemise tõenäosusele.

Grupis B vähendati hiljem elektrilöögi tõenäosust 5%-lt 3%-le, aga alles siis, kui tõenäosus nullini viidi, reageeris grupp B grupist A erinevalt. Seega, 0% risk tundub meile vaieldamatult parem kui (äärmiselt ebatõenäoline) 1% risk.

Grupimõtlemise ennetamiseks

mai 4th, 2018 Posted by Eesmärgid, Supervisioon 0 thoughts on “Grupimõtlemise ennetamiseks”

Kas Sa oled vahel kogenud, et istud koosolekul, noogutad kaasa, kuigi sul on mingi ebamäärane tunne, et sa ei nõustu. Samas Sa ei ole kindel, millega ja miks Sa ei nõustu. Sa oled vait, sest kõik teised targad inimesed laua taga ju nõustuvad – Sa ei taha ometi ühehäälset konsensust rikkuda.

Grupimõtlemine on termin, mille võttis kasutusele psühholoogiaprofessor Irving Janis (1972). Grupimõtlemise puhul ei kaalu grupp alternatiive ja teeb ebaratsionaalseid otsuseid. Grupil võib tekkida illusioon, et nad on võitmatud. Keegi ei taha vastuväidetega meeskonna ühtsust lõhkuda, mis võib tähendada ka seda, et vastväidete esitaja võidakse grupist välja heita. Meil on aga suur tung ja vajadus kuuluda gruppi.  Grupimõtlemine võib eriti kergesti tekkida grupis, kus on sarnase taustaga liikmed, kui grupp on välistest arvamustest isoleeritud ja kui puuduvad selged otsuste vastuvõtmise reeglid.

Grupimõtlemise vältimiseks

Grupimõtlemise vältimiseks:

  • ütle välja oma arvamus, isegi kui grupile see ei meeldi;
  • sea kahtluse alla grupis valitsevad eeldused;
  • juht võiks väljendada oma eelistusi ja ootuseid kõige viimasena;
  • võiks aega-ajalt kaasata meeskonna koosolekutele mõne välise eksperdi, kelle ülesandeks oleks liikmete seisukohtade kahtluse alla seadmine;
  • ühe grupi liikme võiks määrata kriitikuks, kes seab kahtlue alla meeskonna eeldused ja plaanid.

Mina olen grupimõtlemise vältimiseks abi saanud ka oma superviisorilt.

Tähenduslik kokkulangevus

mai 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Tähenduslik kokkulangevus”

5. oktoobril 1990.a. teatas San Francisco Examiner, et Intel kaebab oma rivaali, AMD, kohtusse. Intel olid teada saanud, et nende konkurent plaanis lansseerida arvutikiipi nimega AM386, mis viitas selgelt Inteli kiibile 386. Kuidas Intel sellest teada sai, on hämmastav lugu, puhas kokkulangevus.

Mõlemad ettevõtted olid palnagud tööle Mike Webbi nimelise mehe. Mõlemad mehed peatusid samas hotellis Californias ja lahkusid hotellist samal päeval. Pärast nende hotellist lahkumist saabus hotelli pakk Mike Webbi nimele. Pakk sisaldas konfidentsiaalset infot AM386 kiibi kohta ning hotell saatis selle kogemata Inteli Mike Webbile. Seejärel õttiski lugu juriidilise pöörde.

Tähenduslik kokkulangevus ehk sünkroonsus

C.G. Jung nimetas selliseid kokkulangevusi sünkroonsuseks. Jungi kuulus näide sünkroonsusest:

Üks noor naine, keda ma ravisin, nägi kriitilisel hetkel unenägu, milles talle anti kuldne skarabeus. Kui ta mulle seda unenägu kirjeldas, istusin seljaga suletud akna poole. Äkitselt kuulsin selja taga mingit heli, justkui õrna koputamist. Pöörasin ümber ja nägin lendavat putukat kopsimas vastu välist aknapiita. Avasin akna ning püüdsin õhust sisselendava loomakese. Ta oli lähim analoog kuldsele skarabeusele meie laiuskraadil, põrniklaste (Scarabaeidae) sugukonda kuuluv lihtlabane kuldpõrnikas (Cetonia aurata), kes oli nähtavasti just sel hetkel vastupidiselt oma tavalistele kommetele tundnud kihku pääseda pimedasse ruumi. Pean tunnistama, et enne ega pärast seda ei ole minuga midagi sarnast kunagi juhtunud.” [C. G. Jung, “Synchronicity”]

Kui palju sina sünkroonsust oled kogenud?

 

 

Meeldivuse kallutatusest

mai 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Meeldivuse kallutatusest”

Meeldivuse kallutatus on hämmastavalt lihtne, kuid me langeme ikkagi pidevalt selle lõksu. See tähendab, et mida rohkem keegi meile meeldib, seda rohkem kaldume sellelt inimeselt ostma või teda aitama.

Mida tähendab ‘meeldiv inimene’?

Uuringute kohaselt meeldivad meile inimesed, kui:

a) nad on välimuselt atraktiivsed;

b) nad on meile päritolult, isiksuse või huvide poolest sarnased ja

c) me meeldime neile.

Meeldivus turunduses ja müügis

Reklaamid on täis ilusa välimusega inimesi (A). Samuti kasutab reklaamindus ‘minu ja sinu moodi inimesi’ (B) ehk inimesi, kellel on sarnane välimus, aktsent jms nagu potentsiaalsel tarbijal, et me samastuksime nendega. Samuti kasutatakse turunduses ja müügis komplimente nagu ‘sest sa oled seda väärt’ jms. Kuigi me teame, et see sõnum on tühi hüüe meie meelitamiseks, paneb see meid alateadlikult tundma, et me meeldime sõnumi edastajale ja ta hoolib meist (C).

Lühidalt, mida sarnasem, seda parem. Sarnasus mõjub paremini kui altkäemaks.

Seega tasub olla teadlik, kuidas meie otsused alateadlikult võivad sündida ning kuidas me ise teistele mõjuda võime aga ka mõjuda tahame.

 

Inspireeritud raamatust ‘The Art of Thinking Clearly’, Rolf Dobelli

 

Superviisor, coach ja koolitaja. International Supervision and Coaching Institute’i asutajaliige ja õppejõud. Viib läbi juhtide coaching’ut, meeskondade arendustegevusi ning coaching’u ja mentorluse arenguprogramme.

Ettevõte

Õnnesepad OÜ

Mustamäe tee 22, Tallinn

Seotud tegevused

EAS