Posts in Eesmärgid

Kogemusõpe koolis

november 5th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Kogemusõpe koolis”

Esimest korda Tabasalu Ühisgümnaasiumi ajaloos alustas koolis 12. sept. 2018 kogemusõpe, mis kestab terve aasta. Kogemusõpetuses käsitletakse muuhulgas inimese ja ühiskonna toimimist, kujundatakse õpilastes oskusi näha minapilti tulevikus, teha teadlikke valikuid ning tahet toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikme ning isiksusena.

Mul on hea meel, et ka mind on kutsutud kaasa lööma. Mina arutlen lastega väärtustava koostöö üle. Kuidas teha väärtustavat koostööd iseenda ja teistega? Ikka selleks, et maailm oleks sõbralikuma koht, mis võimaldaks igal inimesel ja elaval organismil õnnelikult kasvada ja oma potentsiaali maksimaalset kasutada. Võib-olla räägime ka mõne sõna coachingust ja mentorlusest, sest ma usun, et igal lapsel ja täiskasvanul võiks olla oma mentor või coach – usaldusväärne partner, kes aitab Sul selgeks mõelda sihi, sinu tugevused ja võimalused selle poole pürgimisel.

Harku valla teatajast saad lugeda lähemalt siit.

Kohtumine Arvo Pärdiga

oktoober 18th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Kohtumine Arvo Pärdiga”

17. oktoobril 2018 käisin lastega Arvo Pärdi keskuse avamisüritusel. Sellest kujunes kindlasti mu elu üks meeldejäävamaid õhtuid. Minu lummus algas juba parklast keskuse poole jalutades – päike sillerdas mändide vahel ja lapsed kepslesid rõõmsalt kõrval.

Lapsed panid kohe kaela audiogiidid ning asusid Arvo Pärdi loomingut nautima. Seejärel lõi meie südamed rõõmsalt hüppama lastekoori kontsert. Mul oli suur rõõm, kui lapsed avaldasid soovi jääda kuulama ka raamatu ‘Kahe heli vahel’ tutvustust. Joonas Sildre suutis oma raamatuni jõudmise teekonnast rääkida karikatuuride abil viisil, mis pani ka 4 ja 8 a lapse kuulama. Eriti suur oli mu üllatus, kui poeg teatas, et soovib ka Arvo Pärist filmi vaatama jääda. Oh, kuidas ma olin lapsi alahinnanud, kartes, et raamatututvustust ja filmi nad ei soovi vaatama-kuulama jääda!

Ja muidugi oli õhtu kõige imelisedmad hetkel kohtumine Arvo Pärdi endaga. Kahel korral. Need hetked, mis ta meile kinkis on hindamatu väärtusega. Võtsin endaga sellest õhtust kaasa ka selle Arvo Pärdi mõtte:

‘Sinu laps on ka minu laps ja minu laps on sinu laps. See peab vähemalt tähendama, et sa oled minu vend või sa oled minu õde, aga siis me peaksime ju sugulased olema. Aga võib-olla me olemegi seda? Ainult neid juuri tuleb kaugelt otsida. Ja kui me selle tunnetuseni ükskord jõuame, siis me oleme kõik üks. Sest maailm on üks organism. Kui meil hammas valutab, siis valutab terve keha. Kui üks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm, ehkki me kohe seda ei tunne.’

 

Mis sa sellest õppisid?

oktoober 15th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Mis sa sellest õppisid?”

Lapsed on parimad õpetajad ja naerutajad.

Meie 4-aastane tüdrukutirts pani tassi klaveritooli peale, kuid mängides läks kogemata sellele vastu. Tass kukkus põrandale ja läks katki, mis pani krokodillipisarad tal põskesid mööda alla voolama.

Kui ta oli rahunenud, püüdsin temas kasvumõtteviisi kultiveerida, küsides mis ta sellest olukorrast õppis. ‘Et ära teinekord anna mulle südametassi,’ teatas Johanna Maria.

Seda õppisin mina, aga mida sa ise õppisid :-)?

Mis on sinu elus kummipallid, mis klaaspallid?

september 20th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Mis on sinu elus kummipallid, mis klaaspallid?”

Brian Dyson, the former President and CEO of Coca-Cola Enterprises:

Imagine life as a game in which you are juggling some five balls in the air. You name them work, family, health, friends and spirit. And you’re keeping all of these in the air.

You will soon understand that work is a rubber ball. If you drop it, it will bounce back. But the other four balls – family, health, friends and spirit – are made of glass. If you drop one of these, they will be irrevocably scuffed, marked, nicked, damaged or even shattered. They will never be the same. You must understand that and strive for balance in your life.

Sotsiaalne looderdamine meeskonnas

juuli 6th, 2018 Posted by Eesmärgid, juhtimine, koostöö 0 thoughts on “Sotsiaalne looderdamine meeskonnas”

Kui grupp inimesi koos töötab, väheneb individuaalne panus. Kui individuaalne panus täiesti puudub, siis seda märgatakse ja karistatakse, nt grupist välja heitmisega. Me oleme õppinud oma energiavarusid ökonoomselt jagama – panustame nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik ning märkame sealjuures ka teiste panustamise mahtu. Seda kutsustakse sotsiaalseks looderdamiseks.

Sotsiaalne looderdamine ehk Ringelmanni efekt

Maximilian Ringelmann, prantsuse insener, avastas 1913.a., et kahe hobuse jõud, mida nad kaariku vedamisel rakendavad ei võrdu topeltjõuga, mida nad üksi kaariku vedamiseks rakendaksid. Seejärel tegi ta eksperimendi inimestega, kus lasi inimestel köit tõmmata ja mõõtis, kui palju igaüks jõudu tõmbamisel rakendas. Kui kaks inimest koos tõmbasid, kasutas igaükes keskmiselt 93% oma jõust, kolmepuhul oli see number 85% ja kaheksa inimese puhul 49%.

Sotsiaalne looderdamine vaimsel tasandil

Ka vaimsel tasandil toimub sotsiaalne looderdamine. Näiteks koosolekutel on suurema osalejate arvu puhul individuaalne panustamine väiksem. Ka vastutuse võtmine on grupis väiksem, kus püütakse varjuda grupi otsuste taha ja püütakse vältida individuaalse vastutuse võtmist.

Sotsiaalse looderdamise ennetamiseks meeskonnas

 

1) sõnastage ühiselt meeskonna eesmärgi tähendus ja mõju maailmale – millist probleemi meeskond kliendi jaoks/maailmas aitab lahendada;

2) leppige kokku iga meeskonnaliikme konkreetne vastutus ja mõõdetavad, kuupäevaga määratletud eesmärgid;

3) leppige kokku regulaarne eesmärkide jälgimise protsess ja kuidas toimite, kui keegi oma eesmärke ei täida;

4) rääkige meeskonnas läbi ootused üksteisele ja leppige kokku meeskonna käitumiskoodeks – peamised käitumisreeglid ja kommunikatsioon;

5) looge piisavalt võimalusi meeskonnaliikmete omavaheliste usalduslike suhete loomiseks – see suurendab meeskonnaliikmete pühendumust, sest ei taheta endale olulisi inimesi alt vedada;

6) juht võiks iga meeskonnaliikmega viia läbi regulaarselt 1-1 kohtumisi –  vaadata koos meeskonnaliikmega üle, kuidas eesmärkide poole liikumine sujub; mis läheb igal meeskonnaliikmel hästi ja mis on arenguvõimalused; täpsustada, kuidas juht saab meeskonnaliiget vajadusel toetada;

7) jälgige, et koosolekutel saavad kõik meeskonnaliikmed võrde võimaluse oma arvamusi jagada ja tunda, et nende arvamus on tähtis.

Ankru efekt

juuni 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Ankru efekt”

Ankru efekt on kognitiivne kallutatus, mis kirjeldab inimeste kalduvust keskenduda liigselt esimesele informatsioonile (ankur), mis neile otsuse tegemise juures pakutakse. Kui esimene info (ankur) välja öeldakse, on kalduvus tõlgendada järgmiseid hinnaguid sellest ankrust lähtuvalt.

Ankur läbirääkimistel

Näiteks, hind mis läbirääkimistel esimesena välja öeldakse, seab standardi ülejäänud läbirääkimisteks ning iga hind ankrust (esmasest hinnast) allapoole tundub mõistlik isegi siis, kui see tegelikult on kõrgem kui asja tegelik väärtus.

Läbirääkimiste juures on hea sellest taktikast teadlik olla.

Nappuse efekt

juuni 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Nappuse efekt”

Nappuse efekti eksperiment

 

Worchel, Lee ja Adewole (1975) viisid läbi huvitava eksperimenti. Nad lasid inimestel hinnata küpsiseid. Nad jagasid inimesed kahte gruppi. Grupp A sai terve purgi täie küpsiseid. Grupp B sai purgi, kus oli ainult 2 küpsist. Grupp B hindas oma küpsiseid kõrgemalt, kuigi küpsisedolid täpselt samad mis grupil A. Eksperimenti korrati mitu korda ja tulemus oli alati sama.

Kui mingit toodet napib, tundub see meile atraktiivsem ja oleme valmis selle eest rohkem maksma kui see päriselt väärt on. Meile tundub, et sellised tooted on väärtuslikumad ning lisavad selle omanikule unikaalsuse tunnet.

‘Limited edition’ on hea näide nappuse efektist. Paljud firmad lansseerivad unikaalse ‘limited edition’ versiooni oma tootest, mille eest tarbijad on reeglina nõus rohkem maksma.

Päev lastekoduga Metsatareke

juuni 1st, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Päev lastekoduga Metsatareke”

Tenniseklubi Tabamus korraldas Siimusti lastekodu Metsatareke tordatele lastele ja personalile mõnusa päeva Tabasalus – mängisime tennist, jalutasime ja grillisime ja kogesime supervisiooni. Tore, et sain ka oma panuse päeva õnnestumisse anda.

1. klassiga lahkusest ja koostööst

mai 30th, 2018 Posted by Coaching, Eesmärgid, juhtimine, koostöö 0 thoughts on “1. klassiga lahkusest ja koostööst”

28.mail 2018 käisin Tabasalu Ühisgümnaasiumi 1.b klassis rääkimas lastega samadel teemadel, millest ma oma igapäevases töös juhtide ja meeskondadega räägin – lahkusest ja koostööst.

Iga laps pani pärast meie kohtumist kirja, mis ta endaga sellelt kohtumiselt kaasa võttis.

Lastele jäi meelde mõte, et kuulamine on kingitus – oleme alati õnnelikud, kui keegi vaevub meid kuulama. Kuulajana teeme kingituse ka iseendale – võidame sellega teise inimese usalduse ning saame kuulates ka ise targemaks.

Miks on kuulamine nii raske? Lapsed jagasid innukalt oma kogemusi, mis mõtted neil näiteks tunnis kuulates peas tekivad – tahaks süüa, mängida, trenni minna jne. Lõbusas harjutuses kogesime koos, kuidas mõtted ajus ringi tormavad ja tähelepanu endale püüavad meelitada. Lapsed jagasid üksteisele nõuandeid, kuidas tunnis tähelepanu kuulamisel ja õppimisel hoida.

Lisaks kuulamisele rääkisime aju tööst ja sõna mõjust. Lastele jäi hästi meelde, et iga sõna ja tegu mõjub alateadlikult ohtliku või sõbralikuna. Hoiame eemale inimestest, kes kiusavad, valetavad, uhkustavad jne; soovime koos olla nendega, kes on lahked, viisakad, abivalmid ja sõbralikud. Lisaks tekib ohu tajumisel tunnelnägemine – me ei näe lahendusi, ei suuda õppida ega keskenduda muule kui võitlemisele või põgenemisele. Sõbralikus keskkonnas seevastu suudab aju lahendusi näha, õppida ning on valmis teistega koostööd tegema.

Lapsed võtsid aktiivselt osa. Meil on plaan jätkata selle sarnastel teemadel praktiliste tundidega sügisel. See on hea investeering 🙂

Lapsed joonistasid ka pilte meie tunnist:

Sündmuse suuruse ja tõenäosuse mõjust

mai 4th, 2018 Posted by Eesmärgid 0 thoughts on “Sündmuse suuruse ja tõenäosuse mõjust”

1972.a. tehti eksperiment, kus osalejad jaotati kahte gruppi. Grupi A liikmetele öeldi, et nad saavad väikse elektrilöögi. Grupi B liikmetele öeldi, et tõenäosus, et nad elektrilöögi saavad on 50%. Kohee pärast katse alustamist mõõdeti mõlemas grupis osalenute südamelööke, higistamist jms ärevuse sümptomeid. Selgus, et mõlema grupi liikmed olid võrdselt stressis.

Seejärel teatati grupi B liikmetele, et elektrilöögi tõenäosust vähendatakse 50%-lt 20%-le, siis 10%-le ja siis 5%-le. Stressitase jäi samaks. Seejärel öeldi mõlemale grupile, et suurendatakse elektrilöögi tugevust ning mõlema grupi liikmete stressitase tõusis ühepalju.

See näitab, et me reageerime sündmuse oodatavale suurusele mitte selle esinemise tõenäosusele.

Grupis B vähendati hiljem elektrilöögi tõenäosust 5%-lt 3%-le, aga alles siis, kui tõenäosus nullini viidi, reageeris grupp B grupist A erinevalt. Seega, 0% risk tundub meile vaieldamatult parem kui (äärmiselt ebatõenäoline) 1% risk.

Superviisor, coach ja koolitaja. International Supervision and Coaching Institute’i asutajaliige ja õppejõud. Viib läbi juhtide coaching’ut, meeskondade arendustegevusi ning coaching’u ja mentorluse arenguprogramme.

Ettevõte

Õnnesepad OÜ

Mustamäe tee 22, Tallinn

Seotud tegevused

EAS