Posts in mindfulness

The Science of Well-Being

detsember 22nd, 2020 Posted by Coaching, happiness, heaolu, mindfulness, positiivne psühholoogia, säilenõtkus (resilience), tajuvead 0 thoughts on “The Science of Well-Being”

The course gave me fresh perspectives on the science of well-being. I enjoyed the studies on how our brain works and on happiness. It helped me make another step towards a more satisfying and happy life. I’m more than happy to share my knowledge and discoveries with my clients in my training programmes, but also in supervision, coaching and mentoring if necessary.

Japanese ‘Ma’ – a pause full of possibilities

oktoober 19th, 2020 Posted by Coaching, mindfulness, Supervisioon 0 thoughts on “Japanese ‘Ma’ – a pause full of possibilities”

I discovered the Japanese concept Ma thanks to Peter Hawkins, Professor of Leadership at Henley Business School.

In Japanese Ma can be translated as “gap”, “space”, “pause”.  In traditional Japanese arts and culture, ma refers to the artistic interpretation of an empty space and is often as important as the rest of an artwork. MA is in the purposeful pauses in a speech which make words stand out. Ma is in the silence between the notes which make the music.

Coaching and supervision enable to slow down, take a break from our everyday work and reflect. If we don’t take regular breaks, we may lose our essence.

Examples of ma appear in this old poem:

Thirty spokes meet in the hub,

though the space between them is the essence of the wheel;

Pots are formed from clay, though the space inside them is the essence of the pot;

Walls with windows and doors form the house,

though the space within them is the essence of the house.

 

 

Ma

The space between creates the frame,

To see the heavens

Peeping through.

So we can realise

We are three

Not two.

Peter Hawkins (Kyoto, 2019)

 

Kuidas joostes ‘kohal olla’?

november 27th, 2018 Posted by mindfulness, teadvelolek 0 thoughts on “Kuidas joostes ‘kohal olla’?”

Mindfulness ehk teadvelolek on ‘kohal olemine’. Mitte olevikus ega minevikus uitamine, aga olevikuhetke iga oma rakuga kogemine.

Tennise trennist olen saanud parima vahetu tagasiside selle kohta, mis juhtub, kui ma ‘pole kohal’. Kui mõtted on mujal, on võimatu palli korralikult tabada ja lööki suunata. Häiriva mõtte tuvastamisest on abi – saades teadlikuks oma ärritajast, võib suureneda keskendumisvõime, aga see on suur ja järjepidev pingutus. Kui lähen trenni rahunenud meelega ja muremõtetest vabana, on oluliselt lihtsam ‘kohal olla’ ning head sooritust teha. Kas pole see samamoodi igapäevastes kodu- ja töösituatsioonides? Kui kodune mure kummitab tööl või vastupidi, lendavad pallid soovimatus suunas, hullemal juhul vastu kellegi nägemist.

Tennis on hea ajutrenn, võimaldades suurepäraselt treenida hetkes olemist. Üks suurimaid vigu on lasta uinutada end oma õnnestumisest või kiruda ebaõnnestumist. Kohe tuleb karistus – magad ka järgmise löögi maha. Igapäevases elus ei pruugi nii ausat ja vahetut tagasisidet saada.

Pärast igat lööki kujutan ette nagu tõmbaksin silme ette valge lehe ehk uue võimaluse. Hoian  oma fookust hetkel. Palli jälgimine aitab seda teha.

Teadlikku tennist mängides olen õppinud ennast inimesena tervikuna paremini tundma. Kas ma mängin turvalist mängu või olen riskija tüüp? Kas ma kiirustan pallile vastu või ootan kannatlikult õige tabamise hetke ära? Sageli märkan, et tennises avalduv mängudünaamika laieneb kogu mu elule – olen kiire, mõnikord liiga kärsitu; mõnikord paelub mind võidusoov, teinekord naudin lihtsalt mängu heas seltskonnas.

Kui Sinu hobiks on jooksmine, on Sul kindlasti häid kogemusi, kuidas joostes ‘kohal olemist’ treenida ja kuidas sellest kogemusest õpitut ellu laiemalt integreerida. Iseenesest mõjub fraas ‘joostes kohal olemine’ ilmeka paradoksina – joosta ja samal ajal kohal.