I believe the same is true about any role we have in life – as a parent, spouse, friend, colleague, leader etc. When we are not in tune or ‘in good order’, we can easily get trapped in conflicts, fights, competition, gossip, power games and other dynamics that prevent us from playing music well. When we are ‘in tune’, our music can empower, inspire to dance and support listeners in times of difficulty or invite them to just enjoy the flow of music together with us.

To be in tune, we should regularly take a break from our everyday activities. One possibility for individuals and teams to take a break is to go to supervision or coaching, where they can slow down to take care of themselves and find ways to play their music in a way that would have a meaningful impact on listeners. Here’s a short blog post about Japanese ‘Ma’ meaning ‘pause’, ‘gap’, ‘space’.

People working with other people – coaches, teachers, psychologists, leaders etc – not only could but are obliged to take good care of themselves, because their music can have a strong influence on many people’s lives. That’s why they should regularly attend supervision. I spoke about supervision at Coaching Conference 2021. You can read about my presentation here.

The quote in Estonian:

‘Helilooja on üks instrument. Ja et see pill kõlaks, peab see korras olema. Sellest tuleb alustada, mitte muusikast. Muusika abil võib ta nagu kontrollida, kas tema kui instrument on hääles. Ja mis hääles. U-duur on ka hääl.’ Arvo Pärt

Tartu Ülikooli loengusarjas „Sõna ja muusika: seminarid Arvo Pärdi loomingust” 2014

https://www.uttv.ee/naita?id=18896

Arvo Pärt 85

Üks kõige lihtsamaid võtteid ärevusega toimetulekuks on hingamine. Aga mitte pealiskaudne hingamine, kus ringkere liigub rohkem kui kõht ehk see hingamine, mida me igapäevaselt kipume praktiseerima, vaid sügav hingamine.

Kõhuga hingamine varustab meid paremini hapnikuga, mis aitab meil taastada oma energia, et tulla välja võitle-põgene seisundist.

Kõhuga hingamist saab praktiseerida praktiliselt igal pool ja igal ajal. Istu sirge selgaja, jalad mugavalt maga toetunud:

• Hinga pikalt suu kaudu välja, nii et kuuled õhu vuhinat;
• Nüü hinga nina kaudu sisse lugedes mõttes neljani;
• hoia hinge kinni, lugedes mõttes seitsmeni;
• Hinga pikalt suu kaudu välja, nii et kuuled õhu vuhinat, lugedes mõttes kaheksani;
• Korda sama 4-7-8 tsüklit veel kolm korda.

See lihtne harjutus aitab närvisüsteemil rahuneda ning mõnedel andmetel ka kiiremini uinuda.

https://www.medicaldaily.com/life-hack-sleep-4-7-8-breathing-exercise-will-supposedly-put-you-sleep-just-60-332122

https://www.telegraph.co.uk/science/2016/03/12/simple-4-7-8-breathing-trick-can-induce-sleep-in-60-seconds/

Kas Sa näed, mis selle teksti peal oleval pildil on?

Seal on silmale nähtamatult õhukesed hetked nagu valge lehe viilud, mis järjekindlalt ja peatumata üksteisele järgnevad ning tulevikust olevikuks ning silmapilkselt ka minevikuks transformeeruvad.

Iga hetk on mõõtmatult väike, kuid iga hetke jõud on üüratult suur. Muutus saab toimuda just selles imetillukeses nähtamatus hetkes. Igas hetkes on alati peidus uus algus ja uus võimalus. Iga hetk on nagu valge leht, kuhu me saame ise uue soovitud pildi joonistada.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust vabandada lendu lastud sõna üle ja muuta asjade käiku, kui me vaid suudame oma egoga kaubale saada.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust andestada, et anda uus võimalus. Kellelegi teisele ja iseendale.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust tõusta püsti ning seista selle eest, mis on Sulle oluline.

Just see õhkõrn võimas olevikuhetk kätkeb endas võimalust öelda hea sõna kolleegile tema pingutuse ja hea töö eest isegi siis, kui teie suhted on olnud keerulised.

Selles õhkõrnas ent võimsas olevikuhetkes on peidus kogu meie elu. Sellest kuidas me igas hetke kujundame (teadlikult või alateadlikult) kujuneb lõpuks üks suur elupilt.

Me reageerime rasketele ja traumeerivatele sündmustele (töökaotus, lahutus, autoavarii, loodusõnnetus, vägivald vms) erinevalt:

• Suuremal osal inimestest on piisavalt säilenõtkust (resilience), et traumaatilisest olukorrast paari kuu pärast taastuda ning jätkata oma tavapärast elu.

• Hulk inimesi kogeb aga traumajärgset stressihäiret (PTSD) jms, mille suureks komponendks on depressioon;  inimene kogeb sündmusega seotud õudusunenägusid, teistest võõrandumise tunnet, ärevuse sümptomeid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus jne.

• Martin Seligman juhib tähelepanu ka traumajärgsele kasvule. Seda kogevad inimesed tunnevad ca aasta pärast keerulist sündmust või traumat, et nad on nii füüsiliselt kui vaimselt tugevamad kui enne traumeerivat sündmust.

Martin Seligman käis oma meeskonnaga West Pointis ning küsis, kui paljud teavad, mis on traumajärgne stressihäire. Seda teadis 97% küsitletutest. Samas traumajärgsest kasvust olid kuulnud vaid ca 10% küsitletutest. Seega kui inimene kogeb mõnda kohutavat sündmust ning kogeb seejärel madalseisu, diagnoosib ta endal traumajärgse stressihäire, sest see on see, mida ta teab inimesi pärast traumat kogevat. See teadmine aga süvendab sümptomeid.  Lisaks, kui me oleme depressiooni ja traumajärgse stressihäire sümptomitest halvatud, ei suuda me kinni haarata uutest võimalustest, mida elu meile pakub.

Teisalt, kui sõjaväelasi veidi harida, saavad nad teada, et nutmine ja lein on normaalne reaktsioon raskele läbielamisele, kuid see ei päädi alati traumajärgse stressihäirega, vaid tavaliselt hoopis säilenõtkuse ja hoopis traumajärgse kasvuga. See on mõtteviisi muutus, mis peatab ühtlasi ka allakäiguspiraali.

Professor Marton Seligman kutsuti 2008.a. USA sõjaväe juurde positiivset psühholoogiat ja säilenõtkust õpetama. Tema seisukoht oli, et sõjavägi võib jätkuvalt kulutada miljardeid dollereid ärevuse, depressiooni ja PTSD ravimiseks, kuid sõjavägi pole haigla ning pigem tuleks inimesi harida säilenõtkuse ja traumajärgse kasvu teemal.

Täna mõistab USA sõjavägi, et füüsiline tugevus on sama oluline kui vaimne ja emotsionaalne tugevus. See on kultuuri muutus. USA sõjavägi on säilenõtkuse koolituse ametlikult efektiivseks kuulutanud nind täna õpetatatakse säilenõtkust kogu USA sõjaväes.

http://usacimt.tradoc.army.mil/ltb/AMRS/index.html

https://hbr.org/2011/03/post-traumatic-growth-and-buil

https://www.coursera.org/learn/positive-psychology-visionary-science/

Positiivse psühholoogia kursused on andud mõtteainet muuhulgas selliste kontseptsioonide osas:

• õpitud abituse teaooria ei peagi paika;
• mälu on mineviku hallutsinatsioon, mis on tuleviku otsinguil;
• PERMA mudel;
• kuidas lastes depressiooni ennetada;
• mis on konstruktiivne ajakirjandus;
• kuidas suurandmeid (big data) vaimse tervise edendamiseks kasutada;
• jpm millest kirjutan natuke lähemalt lähipäevil.

Kui Sul on rohkem huvi, kuula-vaata ka siit ühte mu webinari: https://kaidipeets.com/2020/04/17/resilience-supporting-oneself-and-others/

Siin on kaks lugu Inglise kirjaniku E. M. Forsteri sulest. Kumb jääb sulle paremini meelde?

a) ‘Kuningas suri ära ja kuninganna suri ära.’

b) ‘Kuningas suri ära ja kuninganna suri kurbusest ära.’

Enimikule meist jääb teie lugu kergemini meelde, kuna seal on kaks surma omavahel emotsionaalselt seotud. Esimene lugu on faktiline raport, teine lugu kannab tähendust. Informatsiooniteooria kohaselt peaks meil esimene lugu kergemini meelde jääma, kuna see on lühem. Aga meie ajud ei tööta nii – mäletame lugusid, mis meid emotsionaalselt puudutavad.

Reklaamitegijad oskavad seda hästi ära kasutada. Selle asemel, et asja kasusid välja tuua, loovad nad selle ümber loo, mis meid emotsionaalselt puudutab. Loo emotsionaalse mõju teadvustamine on eriti oluline siis, kui peame midagi loo baasil otsustama. Siis tasub teadlikult uurida ka fakte, et mitte lasta end emotsioonidest pimestada.

Mis on sinu lugu, mida Su klient võiks Sinust ja Su tootest või teenusest teada?

Inspireeritud raamatust ‘The Art of Thinking Clearly’, Rolf Dobelli