Indrek Põldvee intervjueeris mind oma podcasti Hakkame tegutsema! tarvis.

Ta noppis üles meie mõtteradadelt sellise mõtte:

Kui igast inimestevahelisest kontaktist jäävad maha õnnelikumad inimesed. Kui iga kontakti järel tunneme, et oleme sellest kokkupuutest kasvanud ja uut jõudu saanud, saab maailm igas hetkes paremaks ja õnnelikumaks. Püüan arendada seda hoiakut endas ning innustada oma koolitustel, coachingus ja supervisioonis osalevaid juhte ja meeskondi arendama seda ka endas.

Podcasti saad kuulata siit.

Kui ilmad soosivad, on suurepärane võimalus supervisiooni või coachingut ka rannas läbi viia.

Taas õnnestus mul suve hakul üks sessioon rannaliival läbi viia. Keskkond inspireeris, värske õhk aitas puhastada vaimu, mõnusalt soe päike andis energiat ja kerge tuul puhus minema ebasoosivad mõtted.

28.mail 2018 käisin Tabasalu Ühisgümnaasiumi 1.b klassis rääkimas lastega samadel teemadel, millest ma oma igapäevases töös juhtide ja meeskondadega räägin – lahkusest ja koostööst.

Iga laps pani pärast meie kohtumist kirja, mis ta endaga sellelt kohtumiselt kaasa võttis.

Lastele jäi meelde mõte, et kuulamine on kingitus – oleme alati õnnelikud, kui keegi vaevub meid kuulama. Kuulajana teeme kingituse ka iseendale – võidame sellega teise inimese usalduse ning saame kuulates ka ise targemaks.

Miks on kuulamine nii raske? Lapsed jagasid innukalt oma kogemusi, mis mõtted neil näiteks tunnis kuulates peas tekivad – tahaks süüa, mängida, trenni minna jne. Lõbusas harjutuses kogesime koos, kuidas mõtted ajus ringi tormavad ja tähelepanu endale püüavad meelitada. Lapsed jagasid üksteisele nõuandeid, kuidas tunnis tähelepanu kuulamisel ja õppimisel hoida.

Lisaks kuulamisele rääkisime aju tööst ja sõna mõjust. Lastele jäi hästi meelde, et iga sõna ja tegu mõjub alateadlikult ohtliku või sõbralikuna. Hoiame eemale inimestest, kes kiusavad, valetavad, uhkustavad jne; soovime koos olla nendega, kes on lahked, viisakad, abivalmid ja sõbralikud. Lisaks tekib ohu tajumisel tunnelnägemine – me ei näe lahendusi, ei suuda õppida ega keskenduda muule kui võitlemisele või põgenemisele. Sõbralikus keskkonnas seevastu suudab aju lahendusi näha, õppida ning on valmis teistega koostööd tegema.

Lapsed võtsid aktiivselt osa. Meil on plaan jätkata selle sarnastel teemadel praktiliste tundidega sügisel. See on hea investeering 🙂

Lapsed joonistasid ka pilte meie tunnist:

Other similar experiences:

Virtual class at Salme Põhikool

Initiative ‘Back to School’

Olen mõned korrad ka loomaaias jalutavat supervisiooni ja coachingut praktiseerinud.

Väga inspireeriv – iga kliendiga tekib oma tempo, oma teekond, omad peatuskohad – igal kliendil on oma lugu. Mõnikord ujume, mõnikord sukeldume, mõnikord naudime mängulisust – kulgeme koos teid pidi, mis toetavad taipamist ja enesekindluse kasvamist.

Psühholoog Stanley Milgram  demonstreeris autoriteedi mõju käitumisele ühes oma 1961.a. eksperimendis. Katsealustel paluti anda elektrilööke inimesele, kes istus teisel pool klaaspaneeli. Nad pidid alustama 15 voldist, siis 30 volti jne kuni surmava doosini – 450 voldini – välja. Tegelikult ei saanud klaasi taga istuv inimene voolu. Seal istus näitleja, mida katsealused ei teadnud. Tulemused olid shokeerivad: kui näitleja valus piinles ja katsealune tahtis katkestada voolu andmist, ütles professor ‘Jätka, eksperiment sõltub sellest.’ Üle poole katsealustest jätkas kuni maksimaalse laenguni välja – puhtalt autoriteedile kuuletudes.

Lennuliinid on võtnud kasutusele Crew Resource Management (CRM) praktika, mis aitab samuti autoriteedi mõjust tingitud võimalikke ohuolukordi vältida. Vanasti oli kapten kuningas, kelle käsklusi ei seatud kahtluse alla. Kui kaaspiloot märkas, et kaptenil jäi midagi märkamata või ta tegi vea, ei julgenud ta kaptenile seda öelda – austusest tema vastu või hirmust. Kui selline käitumine avastati, võtsid pea kõik lennuliinid kasutusele CRMi, mis treenib piloote ja nende meeskonda omavahel kõigest avatult ja kiiresti rääkima. Teisisõnu, nad deprogrammeerivad autoriteedi mõju.

Seega kasulik on endale teadvustada, millal ja kuidas kellegi autoriteet meie käitumist mõjutada võib. Autoriteedist mõjutatuna võime pimesi käsku täita, minna vastuollu oma väärtustega, hirmust halvatuna kaotada ajus juurdepääsu oma teadmistele ja kogemustele vms.

Autoriteedist kirjutan ka juhtimisajakirjas Director, mida saad lugeda siin.

Veel minu mõtteid elu ja töö kohta saad kuulata podcastis, mis on kuulatav muuhulgas siin. Vestlust juhtis Indrek Põldvee, http://hakkametegutsema.ee/

Concorde’i efekt on üks nähtustest, mida kõik inimesed ilmselt kogenud on. Kõige ohtlikum on Concorde’i efekt siis, kui oleme investeerinud palju aega, raha, energiat ja armastust millessegi ning just suure investeeringu tõttu jätkame investeerimist isegi siis, kui näeme, et investeering ei ole enam õige.

Kuigi Britannia ja Prantsusmaa teadsid juba ammu, et ülehelikiiruselisel lennukil Concorde ei ole loodetud tulevikku, jätkasid nad sellesse suurte summade investeerimist – lihtsalt, et oma nägu hoida.

Sarnaselt võime me kõik käituda, nt istuda kannatlikult kontserdi lõpuni, kuigi see meile tegelikult naudingut ei paku. Taga kuklas võib koputada mõte ‘Sa oled pileti eest ju nii palju maksnud. Ole ikka lõpuni ära’.

Ka coachingu ja supervisioonis võib mõnikord jutuks tulla eriala vahetus. Mõnikord aga takistab seda mõttejada ‘Olen 5 aastat õppimisse investeerinud ja lisaks veel 15 aastat sellel alal töötanud. Ka nüüd uut eriala hakkaksin omandama, oleks eelnevad 15 aastat ju praktiliselt raisatud aeg!’ Meil on hirm tunnistada endale, et oleme võibolla kunagi vale otsuse teinud.

Asusin kunagi Tartu Ülikoolis sotsioloogiat õppima. Mind painas järjekordne õppimise soov ning sain sinna kerge vaevaga sisse. Kui olin ca 2 aastat õppinud, sain aru, et see pole päriselt see, mida ma otsisin. Jätsin õpingud pooleli. See oli kindlasti kasulik kogemus – sain uusi teadmisi, uusi tuttavaid ning Tartu Ülikoolis õppimise ja õpilaselu kogemuse. Kui ma poleks oma südant kuulanud ja seda teekonda pooleli jätnud, poleks ma Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse ja turunduse kursusele läinud, sest kahte programmi ei oleks ma paralleelselt kindlasti ette võtnud. Turundus aga oli midagi, mis mulle tõeliselt meeldis ning millest mul  on palju kasu olnud nii kirjastuse ja koolitusfirma juhtimisel.

Ajendatud raamatust ‘The Art of Thinking Clearly’, Rolf Dobelli

Mul oli au ja rõõm anda oma panus Valdade ja Linnade Päevadesse 2018. Rääkisime tulevikust ja sellest, kuidas õppida ja juhtida tulevikust mitte minevikust.

Ettevõtjate grupicoaching tähistas jõulusid

2017. aasta ettevõtjate grupicoachingu viimane kohtumine on jõulumeeleoluline. Jõime glögi, sõime kooki ja visualiseerisime. Vaatasime koos tagasi möödunud aastale – mida õppisime ja mida kaasa võtame uude aastasse. Saime ka kingitusi –  iga osaleja sai grupikaaslastelt tagasisidet ja muid toredaid kingitusi.

Ettevõtjate grupicoaching jätkab 2018!

20. novembril 2017 korraldas ENUT Naiste ettevõtluse konverentsi, kuhu olin lahkesti palutud jagama oma ettevõtluse ja EAS ärimentorprogrammi mentorluse kogemust.

Sellest on ka all videoklipike, kus 13.45 minutil jagan mina oma ettevõtja kogemusi. Täpsustuseks nii palju, et mainin International Supervision and Coaching Institute’i, kus ma olen üks kaasasutajatest, mitte ainuasutaja nagu võib kõlama jääda.

Seekord kirjutasin Directorisse loo grupicoachingust – kellele ja mis see on ning milliseid kasusid ettevõtjad grupicoachingust on saanud.

Kui individuaal-coaching on edukates organisatsioonides endale juba usaldusväärse arendusvahendina koha leidnud, siis meeskonna- ja grupi-coaching on Eestis alles üsna lapsekingades. Kaidi Peets uurib ettevõtjate kogemuste näitel, mida see endast täpsemalt kujutab.

Mis toimub individuaal-coachingus? Coach ja juht moodustavad usaldusväärse partnerluse, kus coach aitab juhil asju uues valguses näha, esitab küsimusi, innustab muutusi ellu viima ning veelgi paremaks juhiks saama. Juhid, kes on individuaal-coachingu tõelist kasu maitsta saanud, ei üritagi selle investeeringu ajalist ja rahalist tasuvust numbriliselt mõõta.

Mis on aga grupi-coaching? Põhimõtteliselt on tegu grupiliikmete individuaal-coachinguga, end sel puhul kaasatakse ka teisi grupiliikmeid, kes rikastavad kõik seda protsessi oma kogemuste, teadmiste, vaadete ja tagasisidega. Koos käivad inimesed, kes ei kuulu ühte meeskonda, ent keda ühendab sama huvi – areneda ja paremaks saada. Grupi moodustavad tavaliselt sarnast rolli kandvad inimesed: juhid, ettevõtjad, spetsilistid jne.

Ettevõtjate kogemused

Regulaarne aja maha võtmine

Sorry as a Service asutaja Indrek Põldvee kogemuse järgi tasub grupi-coachingu jaoks iga kuu 2–3 tundi aega võtta. „Tänases kiires maailmas on grupil väga suur tähtsus,“ usub Indrek. See innustab regulaarselt igapäevaste toimetuste rattalt maha astuma, suuremat pilti vaatama, mõtestama oma tegevusi, suurendama selgust oma soovides ning leidma grupikaaslaste abil viise takistuste ületamiseks.

Pidev õppimine ja areng

Meetodi keskmes on pidev õppimine ja areng. „Kuigi osalejatel võivad olla igaühel oma ambitsioonid ja arusaamised äri kasvatamisest, kogunetakse siiski alati suure põnevusega, kuna kõik on sellest väga huvitatud, et õppida ja areneda,“ tõdeb Margit Kimmel, tervislike mahepalade Ampstükk tootja.

„Grupi-coaching on andnud mulle juurde tohutult palju julgust ja enesekindlust. Olen alates kooskäimiste algusest osanud seada endale selgemaid sihte ja leidnud üles ka selle, mis vajab edasist arengut,“ jagab Ateljee Cherie disainer Taimi Saar.

City Detoxi tervisliku eluviisi nõustaja ja raamatu „Restart“ autor Terje Mander leiab, et see on oluline nii isikliku kui ettevõtte arengu ja edu jaoks. „Grupiliikmete ettepanekute, ideede ja kogetu jagamise kaudu rikastame teineteise isiklikku ning ettevõtluse teekonda. Saan sessioonide käigus alati uusi taipamisi, teadmisi, jõudu ja indu,“ ütleb ta.

Uued vaatenurgad

Grupi-coaching aitab näha värskeid vaatenurki. Eriliseks lisaväärtuseks peab Bold Tuesday asutaja Kairi Kuuskor seda, kui osalejad on võimalikult mitmekesise taustaga ja tegutsevad eri valdkondades. Vaadete mitmekülgsus aitab näha uusi võimalusi ja lahendusi.

Alternatiivne meeskond

Neile, kes tegutsevad üksi või väikese meeskonnaga, pakub see võimalust leida mõttekaaslasi. Age Viimsalu Treppoja Sahvrist peab mikroettevõtja üheks oluliseks miinuseks meeskonna puudumist ning grupi-coachingut selle asendamatuks alternatiiviks. „Nemad siin on minu inimesed ja minu meeskond, kellega saab koos ideid luua, mõtteid testida, nõu küsida, samuti saab konstruktiivset kriitikat ja loomulikult palju tuge,“ räägib Age.

Toetus ja proovikivid

Grupi-coaching pakub keerulistes olukordades tuge ja julgustust, kuid vajadusel esitavad grupiliikmed üksteisele ka ebamugavaid küsimusi, mis innustavad mugavustsoonist välja tulema. „Grupp tajub ära, mida sul vaja on, ja vastavalt sellele ka toetab ja julgustab või paneb hoopis n-ö kuumale toolile, esitades küsimusi ja puksides sind mugavustsoonist välja,“ räägib Kairi Kuuskor. „Mõlemad on suurepärased kogemused.“

Eesmärgistatud põnev kogemus

Indrek Põldvee hindab ka kindlat struktuuri, kuna see annab protsessile fookuse ja tagab selle, et kokkusaamine ei läheks lobaks kätte ära. „Kõik osalejad mõistavad, et enda ja kaaslaste aeg on väärtuslik ning seda tuleb kasutada parima tulemuse saamiseks efektiivselt,“ leiab Margit Kimmel.

Lisaks eesmärgistatusele pakub iga protsess põnevaid üllatusi ja vaheldusrikast kogemust. „Coach on see, kes paneb ruumis energia liikuma ning suudab luua turvalise keskkonna, kus grupil on mugav ennast avada, ja ta teeb sellest just sellise võimsa kogemuse nagu meie grupil on,“ kirjeldab Kairi oma kogemust. „Iga kord on ka mõni üllatus – coach teeb protsessi mänguliseks ja varieerib meetodeid vastavalt osalejate arvule, ajalisele piirangule ja konkreetsele juhtumile,“ lisab ta.

Inspiratsioon

See inspireerib ja tõstab tegutsemistahet. „Protsessi käigus tekib sünergia ja ideed hakkavad ka omavahel kombineeruma, õhus on kõvasti inspiratsiooni ja energiat. Lahkudes on tunne, nagu oleks saanud tugeva vitamiinisüsti. Võin vist kõigi eest öelda, et tegutsemistahe, motivatsioon ja usk kõige võimalikusse on alati lõpuks maksimumis,“ räägib Kairi.

Unistustest tegudeni

Lisaks inspiratsioonile innustab grupi-coaching asju reaalselt ära tegema. „See aitab avardada ettevõtja vaatevälja ning võimalusi. Aitab nähtavale tuua nii isiklikku kui ka ettevõtte potensiaali. Lisaks aitab see üle saada võimalikust arengukriisist, näha uusi horisonte ning mis kõige olulisem: grupipeegelduse kaudu fokusseerida ning sõnastada edasised sammud reaalseks tulemuslikuks tegevusplaaniks,“ võtab Terje Mander oma kogemuse kokku.

Lisaks kasulikule poolele pakub see ka rõõmu. „On kirjeldamatult hea tunne, kui oled saanud oma soovituse, infokillu, mõne kontakti või tagasisidega kedagi päriselt aidata,“ leiab Kairi.

Uus tegija mänguväljakul: grupi-coaching