Posts in Muutused

Säilenõtkusest (resilience) USA armees

October 15th, 2018 Posted by emotsioonid, heaolu, Muutused, muutuste juhtimine, õnn, säilenõtkus (resilience) 0 thoughts on “Säilenõtkusest (resilience) USA armees”

Me reageerime rasketele ja traumeerivatele sündmustele (töökaotus, lahutus, autoavarii, loodusõnnetus, vägivald vms) erinevalt:

  • Suuremal osal inimestest on piisavalt säilenõtkust (resilience), et traumaatilisest olukorrast paari kuu pärast taastuda ning jätkata oma tavapärast elu.

 

  • Hulk inimesi kogeb aga traumajärgset stressihäiret (PTSD) jms, mille suureks komponendks on depressioon;  inimene kogeb sündmusega seotud õudusunenägusid, teistest võõrandumise tunnet, ärevuse sümptomeid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus jne.

 

  • Martin Seligman juhib tähelepanu ka traumajärgsele kasvule. Seda kogevad inimesed tunnevad ca aasta pärast keerulist sündmust või traumat, et nad on nii füüsiliselt kui vaimselt tugevamad kui enne traumeerivat sündmust.

 

Martin Seligman käis oma meeskonnaga West Pointis ning küsis, kui paljud teavad, mis on traumajärgne stressihäire. Seda teadis 97% küsitletutest. Samas traumajärgsest kasvust olid kuulnud vaid ca 10% küsitletutest. Seega kui inimene kogeb mõnda kohutavat sündmust ning kogeb seejärel madalseisu, diagnoosib ta endal traumajärgse stressihäire, sest see on see, mida ta teab inimesi pärast traumat kogevat. See teadmine aga süvendab sümptomeid.  Lisaks, kui me oleme depressiooni ja traumajärgse stressihäire sümptomitest halvatud, ei suuda me kinni haarata uutest võimalustest, mida elu meile pakub.

Teisalt, kui sõjaväelasi veidi harida, saavad nad teada, et nutmine ja lein on normaalne reaktsioon raskele läbielamisele, kuid see ei päädi alati traumajärgse stressihäirega, vaid tavaliselt hoopis säilenõtkuse ja hoopis traumajärgse kasvuga. See on mõtteviisi muutus, mis peatab ühtlasi ka allakäiguspiraali.

Professor Marton Seligman kutsuti 2008.a. USA sõjaväe juurde positiivset psühholoogiat ja säilenõtkust õpetama. Tema seisukoht oli, et sõjavägi võib jätkuvalt kulutada miljardeid dollereid ärevuse, depressiooni ja PTSD ravimiseks, kuid sõjavägi pole haigla ning pigem tuleks inimesi harida säilenõtkuse ja traumajärgse kasvu teemal.

Täna mõistab USA sõjavägi, et füüsiline tugevus on sama oluline kui vaimne ja emotsionaalne tugevus. See on kultuuri muutus. USA sõjavägi on säilenõtkuse koolituse ametlikult efektiivseks kuulutanud nind täna õpetatatakse säilenõtkust kogu USA sõjaväes.

http://usacimt.tradoc.army.mil/ltb/AMRS/index.html

https://hbr.org/2011/03/post-traumatic-growth-and-buil

https://www.coursera.org/learn/positive-psychology-visionary-science/

Kuidas tulevikust juhtida ja õppida?

March 15th, 2018 Posted by Coaching, juhtimine, Muutused, muutuste juhtimine 0 thoughts on “Kuidas tulevikust juhtida ja õppida?”

Mul oli au ja rõõm anda oma panus Valdade ja Linnade Päevadesse 2018. Rääkisime tulevikust ja sellest, kuidas õppida ja juhtida tulevikust mitte minevikust.

                       

    

ENUT konverentsil jagamas mentorluse kogemusi

November 21st, 2017 Posted by Coaching, juhtimine, mentorlus, Muutused 0 thoughts on “ENUT konverentsil jagamas mentorluse kogemusi”

20. novembril 2017 korraldas ENUT Naiste ettevõtluse konverentsi, kuhu olin lahkesti palutud jagama oma ettevõtluse ja EAS ärimentorprogrammi mentorluse kogemust.

Sellest on ka all videoklipike, kus 13.45 minutil jagan mina oma ettevõtja kogemusi. Täpsustuseks nii palju, et mainin International Supervision and Coaching Institute’i, kus ma olen üks kaasasutajatest, mitte ainuasutaja nagu võib kõlama jääda.

     

Uus tegija mänguväljakul: grupi-coaching

August 11th, 2017 Posted by Coaching, Eesmärgid, juhtimine, Muutused, muutuste juhtimine 0 thoughts on “Uus tegija mänguväljakul: grupi-coaching”

Seekord kirjutasin Directorisse loo grupicoachingust – kellele ja mis see on ning milliseid kasusid ettevõtjad grupicoachingust on saanud.

Kui individuaal-coaching on edukates organisatsioonides endale juba usaldusväärse arendusvahendina koha leidnud, siis meeskonna- ja grupi-coaching on Eestis alles üsna lapsekingades. Kaidi Peets uurib ettevõtjate kogemuste näitel, mida see endast täpsemalt kujutab.

Mis toimub individuaal-coachingus? Coach ja juht moodustavad usaldusväärse partnerluse, kus coach aitab juhil asju uues valguses näha, esitab küsimusi, innustab muutusi ellu viima ning veelgi paremaks juhiks saama. Juhid, kes on individuaal-coachingu tõelist kasu maitsta saanud, ei üritagi selle investeeringu ajalist ja rahalist tasuvust numbriliselt mõõta.

Mis on aga grupi-coaching? Põhimõtteliselt on tegu grupiliikmete individuaal-coachinguga, end sel puhul kaasatakse ka teisi grupiliikmeid, kes rikastavad kõik seda protsessi oma kogemuste, teadmiste, vaadete ja tagasisidega. Koos käivad inimesed, kes ei kuulu ühte meeskonda, ent keda ühendab sama huvi – areneda ja paremaks saada. Grupi moodustavad tavaliselt sarnast rolli kandvad inimesed: juhid, ettevõtjad, spetsilistid jne.

Ettevõtjate kogemused

Regulaarne aja maha võtmine

Sorry as a Service asutaja Indrek Põldvee kogemuse järgi tasub grupi-coachingu jaoks iga kuu 2–3 tundi aega võtta. „Tänases kiires maailmas on grupil väga suur tähtsus,“ usub Indrek. See innustab regulaarselt igapäevaste toimetuste rattalt maha astuma, suuremat pilti vaatama, mõtestama oma tegevusi, suurendama selgust oma soovides ning leidma grupikaaslaste abil viise takistuste ületamiseks.

Pidev õppimine ja areng

Meetodi keskmes on pidev õppimine ja areng. „Kuigi osalejatel võivad olla igaühel oma ambitsioonid ja arusaamised äri kasvatamisest, kogunetakse siiski alati suure põnevusega, kuna kõik on sellest väga huvitatud, et õppida ja areneda,“ tõdeb Margit Kimmel, tervislike mahepalade Ampstükk tootja.

„Grupi-coaching on andnud mulle juurde tohutult palju julgust ja enesekindlust. Olen alates kooskäimiste algusest osanud seada endale selgemaid sihte ja leidnud üles ka selle, mis vajab edasist arengut,“ jagab Ateljee Cherie disainer Taimi Saar.

City Detoxi tervisliku eluviisi nõustaja ja raamatu „Restart“ autor Terje Mander leiab, et see on oluline nii isikliku kui ettevõtte arengu ja edu jaoks. „Grupiliikmete ettepanekute, ideede ja kogetu jagamise kaudu rikastame teineteise isiklikku ning ettevõtluse teekonda. Saan sessioonide käigus alati uusi taipamisi, teadmisi, jõudu ja indu,“ ütleb ta.

Uued vaatenurgad

Grupi-coaching aitab näha värskeid vaatenurki. Eriliseks lisaväärtuseks peab Bold Tuesday asutaja Kairi Kuuskor seda, kui osalejad on võimalikult mitmekesise taustaga ja tegutsevad eri valdkondades. Vaadete mitmekülgsus aitab näha uusi võimalusi ja lahendusi.

Alternatiivne meeskond

Neile, kes tegutsevad üksi või väikese meeskonnaga, pakub see võimalust leida mõttekaaslasi. Age Viimsalu Treppoja Sahvrist peab mikroettevõtja üheks oluliseks miinuseks meeskonna puudumist ning grupi-coachingut selle asendamatuks alternatiiviks. „Nemad siin on minu inimesed ja minu meeskond, kellega saab koos ideid luua, mõtteid testida, nõu küsida, samuti saab konstruktiivset kriitikat ja loomulikult palju tuge,“ räägib Age.

Toetus ja proovikivid

Grupi-coaching pakub keerulistes olukordades tuge ja julgustust, kuid vajadusel esitavad grupiliikmed üksteisele ka ebamugavaid küsimusi, mis innustavad mugavustsoonist välja tulema. „Grupp tajub ära, mida sul vaja on, ja vastavalt sellele ka toetab ja julgustab või paneb hoopis n-ö kuumale toolile, esitades küsimusi ja puksides sind mugavustsoonist välja,“ räägib Kairi Kuuskor. „Mõlemad on suurepärased kogemused.“

Eesmärgistatud põnev kogemus

Indrek Põldvee hindab ka kindlat struktuuri, kuna see annab protsessile fookuse ja tagab selle, et kokkusaamine ei läheks lobaks kätte ära. „Kõik osalejad mõistavad, et enda ja kaaslaste aeg on väärtuslik ning seda tuleb kasutada parima tulemuse saamiseks efektiivselt,“ leiab Margit Kimmel.

Lisaks eesmärgistatusele pakub iga protsess põnevaid üllatusi ja vaheldusrikast kogemust. „Coach on see, kes paneb ruumis energia liikuma ning suudab luua turvalise keskkonna, kus grupil on mugav ennast avada, ja ta teeb sellest just sellise võimsa kogemuse nagu meie grupil on,“ kirjeldab Kairi oma kogemust. „Iga kord on ka mõni üllatus – coach teeb protsessi mänguliseks ja varieerib meetodeid vastavalt osalejate arvule, ajalisele piirangule ja konkreetsele juhtumile,“ lisab ta.

Inspiratsioon

See inspireerib ja tõstab tegutsemistahet. „Protsessi käigus tekib sünergia ja ideed hakkavad ka omavahel kombineeruma, õhus on kõvasti inspiratsiooni ja energiat. Lahkudes on tunne, nagu oleks saanud tugeva vitamiinisüsti. Võin vist kõigi eest öelda, et tegutsemistahe, motivatsioon ja usk kõige võimalikusse on alati lõpuks maksimumis,“ räägib Kairi.

Unistustest tegudeni

Lisaks inspiratsioonile innustab grupi-coaching asju reaalselt ära tegema. „See aitab avardada ettevõtja vaatevälja ning võimalusi. Aitab nähtavale tuua nii isiklikku kui ka ettevõtte potensiaali. Lisaks aitab see üle saada võimalikust arengukriisist, näha uusi horisonte ning mis kõige olulisem: grupipeegelduse kaudu fokusseerida ning sõnastada edasised sammud reaalseks tulemuslikuks tegevusplaaniks,“ võtab Terje Mander oma kogemuse kokku.

Lisaks kasulikule poolele pakub see ka rõõmu. „On kirjeldamatult hea tunne, kui oled saanud oma soovituse, infokillu, mõne kontakti või tagasisidega kedagi päriselt aidata,“ leiab Kairi.

Uus tegija mänguväljakul: grupi-coaching

 

 

Hea juht kui muusikavirtuoos

July 4th, 2017 Posted by Coaching, juhtimine, Muutused, muutuste juhtimine, Võim 0 thoughts on “Hea juht kui muusikavirtuoos”

Juulikuus jagasin Directoris oma muusikalist elamust ning selle seost juhtimise ja coachinguga.

Autoriteedi mõjust saad ludega ka siit.

Hea juht on kui muusikavirtuoos, kes toetab kasvu ja innustab tegutsema

Eric Schmidt räägib coachi vajalikkusest

June 5th, 2017 Posted by Coaching, Eesmärgid, Kõik postitused, Muutused 0 thoughts on “Eric Schmidt räägib coachi vajalikkusest”
Eric Schmidt, Google’i endine tegevjuht, leiab, et igaüks vajab coachi. ‘Üks asi, milles inimesed mitte kunagi head ei ole, on näha ennast nii nagu (more…)

Jack Welch ‘lahkuse geenist’

June 1st, 2017 Posted by Coaching, Eesmärgid, Kõik postitused, Muutused, Supervisioon 0 thoughts on “Jack Welch ‘lahkuse geenist’”

2013 Nordic Business Forumil astus teiste hulgas üles Jack Welch, ajakirja Fortune tiitli ‘sajandi juht’ pälvinud General Electricu endine tegevjuht.

(more…)

3 reeglit harjumuste kinnistamiseks

June 1st, 2017 Posted by Eesmärgid, Kõik postitused, Muutused 0 thoughts on “3 reeglit harjumuste kinnistamiseks”
Tahad rohkem lugeda või trenni teha, aga ei suuda sellest harjumust tekitada? James Clear jagab oma artiklis 3 lihtsat reeglit harjumuste kinnistamiseks: (more…)

Coachingu supervisioon

May 13th, 2017 Posted by Coaching, Eesmärgid, Kõik postitused, Muutused, Supervisioon 0 thoughts on “Coachingu supervisioon”

Üheks kasvavaks trendiks coachide enesearengu teekonnal on coachingu supervisioon ehk supervisioon coachidele. Pikema coachingu ajalooga riikides on coachi regulaarne supervisioonis osalemine (more…)

Do’s & Don’ts uusaastalubadused

April 13th, 2017 Posted by Eesmärgid, Kõik postitused, Muutused 0 thoughts on “Do’s & Don’ts uusaastalubadused”

Aasta algul kirjutasin juhtimisajakirja Director uusaastalubadustest ja nende täitmisest.

Aasta algus on see imeline aeg, mil kiputakse suure entusiasmi ja kõva häälega välja kuulutama igasuguseid lubadusi. Teame neid ju küll: veedan rohkem aega perega, hakkan trennis (more…)