Üheks kasvavaks trendiks coachide enesearengu teekonnal on coachingu supervisioon ehk supervisioon coachidele. Pikema coachingu ajalooga riikides on coachi regulaarne supervisioonis osalemine organisatsioonivälise coachi palkamise üheks eeltingimuseks. Paljudes riikides on coachingu supervisioon aga alles uus nähtus.
Coachingu kursuse läbimine, oskus kuulata ja küsimusi esitada ei tee kellestki veel head coachi. Professionaalsed coachid arendavad pidevalt edasi oma coachi kompetentse ning süvendavad oma teadlikkust, mõistmaks, mis protsessid neil kliendiga töötades käivituvad, mis klienditööd takistab ja mis soodustustab, kuidas erinevate eetiliste dilemmadega toime tulla jne. Ja just sellel teekonnal ongi coachile väärtuslikuks kaaslaseks superviisor.
ICF defineerib coachingu supervisiooni järgmiselt:
“Coachingu supervisioon on interaktsioon, mis toimub, kui coach toob regulaarselt oma coachingutöö kogemuse coachingu superviisori juurde, et coachi ja tema kliendi arengu ja kasu eesmärgil osaleda reflektiivse dialoogi ja ühise õppimise protsessis.’
Mentor-coaching ja coachingu supervisioon on mõisted, mis tekitavad omajagu segadust. Coachi mentor ja coachi superviisor keskenduvad erinevatele aspektidele. Mentor-coaching keskendub eelkõige coachi kompetentside arendamisele. Coachingu supervisioon võib sisaldada coachi oskuste arendamist, kuid see on reeglina eelkõige reflektiivne protsess, mis pakub coachile palju laiemat tuge kui mentorlus, keskendudes coachi ja kliendi vahelisele protsessile ja seda mõjutavatele teguritele.
Mõnikord arvatakse ekslikult, et coachingu supervisioon on lihtsalt üks väga heal tasemel coachingu oskus ning et superviisor ei vaja eraldi väljaõpet ning kogemust. Euroopa supervisiooni ja coachingu assotsiatsiooni ANSE standardite kohaselt kestab superviisori väljaõppe minimaalselt 2 aastat, sisaldab 300-375 kontakttundi ning mahukalt praktikat. Õnneks on supervisiooni alane teadlikkus suurenemas ning vajadus ja huvi supervisiooni ja eraldi väljaõppe vastu kasvamas koos coachingu leviku kiire kasvuga.
Mõned näited supervisiooni teemadest:
- Regulaarne võimalus reflekteerida coachi töö üle;
- Süvendada arusaaama, miks coachi ja kliendi vahelises protsessi midagi juhtus või ei juhtunud;
- Saada tagasisidet coachi lähenemistele/käitumistele jne;
- Võimalus väljendada coachi tööga esile kerkivaid reaktsioone/tundeid;
- Tagada töö kvaliteet, sh töötavade eetiline ja efektiive rakendamine;
- Koht, kus katsetada uusi ideid ja oskusi;
- Uurida, kuidas isiklik elu mõjutab professionaalset elu;
- Oma ‘kinni jäämistega’ tegelemine;
- Paraleelprotsessid;
- Piirid ja eetikaküsimused;
- Coachi-kliendi-tellija vahelised küsimused;
- jne.
Allikad:
http://www.anse.eu/standards.html
http://coachfederation.org/credential/landing.cfm?ItemNumber=2212
https://vimeo.com/icfheadquarters/review/133560167/3cd451c9bd
Jaga mõtteid: