The course gave me fresh perspectives on the science of well-being. I enjoyed the studies on how our brain works and on happiness. It helped me make another step towards a more satisfying and happy life. I’m more than happy to share my knowledge and discoveries with my clients in my training programmes, but also in supervision, coaching and mentoring if necessary.

It was in 2006 when I discovered the famous Steve Jobs’ Stanford commencement address that had a huge impact on my life. Back then I didn’t know that Steve wasn’t the kind of leader I believe great leaders should be, but he sure had courage to follow his heart and intuition. Some of my favourite quotes from the speech:

‘Death is very likely the single best invention of Life. It is Life’s change agent. It clears out the old to make way for the new. Right now the new is you, but someday not too long from now, you will gradually become the old and be cleared away. Sorry to be so dramatic, but it is quite true. Your time is limited, so don’t waste it living someone else’s life. Don’t be trapped by dogma — which is living with the results of other people’s thinking. Don’t let the noise of others’ opinions drown out your own inner voice. And most important, have the courage to follow your heart and intuition. They somehow already know what you truly want to become.’

‘You can’t connect the dots looking forward; you can only connect them looking backward. So you have to trust that the dots will somehow connect in your future.’ 

Inspired by the commencement address and a Harvard University programme I attended years ago, together with Kairi Kuuskor from Bold Tuesday we delivered a practical seminar at Estonian Art Academy. The seminar was called ‘Courage to create one’s future’ and focused on two topics:

• connecting the dots and trusting one heart and intuition in creating one’s future;
• accelerators and brakes (or our dreams and fears, loyalties etc) and ways of releasing the latter;
• growth support opportunities, such as mentoring, coaching and supervision.

We shared our own personal dots and pivots from the past and invited the big hall of students and lecturers to do so.

We used Bold Tuesday Vision Board Reimagined as a basis for our seminar.

Special thanks to EKA and Robert Luig for video and technical support!

Positiivse psühholoogia kursus säilenõtkuse oskustest pakkus mõtteainet ning ideid, mida endas inimesena arendada. Näiteks sain ma teadlikumaks, et mõnikord võin ma olla tõeline rõõmutapja või rõõmu kaaperdaja, teinekord jälle rõõmu võimendaja. Ma pigem eelistaksin olla rõõmu võimendaja, sest ma usun, et seeläbi toetame enda ja teiste kasvamist enam kui rõõmu tapmise või kaaperdamise läbi.

Ilmselt kandub säilenõtkuse teema edaspidi veelgi rohkem ka minu coachinguprotsessidesse ja koolitustesse, et innustada inimesi veelgi enam ennast ja teisi väärtustama ning seeläbi kasvama oma maksimaalse potentsiaali suunas.

Matrin Seligman valiti 1997.a. Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni presidendiks, kelle rolliks on muuhulgas keskenduda valdkonna tulevikule.

Martin on ise jaganud positiivse psühholoogia sündimist sellise loo läbi:

1997.a. augustis rohis Martin aias koos oma 5-aastase tütrega, kes rohimise kõrvale tantsis, laulis ja loopis umbrohtu õhku. Martin hüüdis tütrele, et see rohima hakkaks, mille peale tütar segaduses seisma jäi ja ütles ’Issi, kas ma saan sinuga rääkida? Kas sa mäletad, et ma ei ole alates oma viiendast sünnipäevast mitte ühtegi korda vingunud. Oma viiendal sünnipäeval ma, issi, otsustasin, et ma ei vingu enam. Ja see on kõige raskem asi, mida ma eales olen teiud. Ja kui mina suudan lõpetada vingumise, siis ka sina suudad lõpetada oma torisemise.’

Sel hetkel mõistis Martin enda sõnul kolme olulist asja:

Esiteks, ta tütrel oli õigus – ta oli toriseja, kes nägi kõiges midagi halba. Ta oli alati põhjendanud oma edu sellega, et ta oskas öelda ei. Aga sel hetkel ta taipas, et oluline on ka ‘jah’ öelda ja see oli just see õige koht. Ta leidis, et ta tütrel on õigus ning otsustas muuta oma hoiakut.

Teiseks, ta mõistis, et ta lapse arenguteooria oli vale. Tal endal oli muide 7 last. Sel ajal oli lapse arengupsühholoogia nägemus, et kui sa lapse juures kõik halvad asjad elimineerid või ära parandad, siis äkki saab temast hea laps. Tema tütar oli talle just näidanud mitte negatiivse puudumist vaid positiivse olemasolu. Martin sai aru, et laste kasvatamisel tuleb keskenduda mitte halva elimineerimisele vaid lapse tugevuste arendamisele.

Kolmandaks, Martin mõistis ka seda, et psühholoogia oli poolik. Ta oli rõõmus selle üle, et psühholoogia leevendab kannatusi, kuid ta taipas, et psühholoogia peaks keskenduma ka heaolule mitte ainult kannatustele.