Suzy Welch shares her ideas on mentorship.

A mentor doesn’t have to be older or even senior to you. They just have to do something better than you do and you want to learn from them. In fact, everyone can be a potential mentor.

Positiivse psühholoogia kursus säilenõtkuse oskustest pakkus mõtteainet ning ideid, mida endas inimesena arendada. Näiteks sain ma teadlikumaks, et mõnikord võin ma olla tõeline rõõmutapja või rõõmu kaaperdaja, teinekord jälle rõõmu võimendaja. Ma pigem eelistaksin olla rõõmu võimendaja, sest ma usun, et seeläbi toetame enda ja teiste kasvamist enam kui rõõmu tapmise või kaaperdamise läbi.

Ilmselt kandub säilenõtkuse teema edaspidi veelgi rohkem ka minu coachinguprotsessidesse ja koolitustesse, et innustada inimesi veelgi enam ennast ja teisi väärtustama ning seeläbi kasvama oma maksimaalse potentsiaali suunas.

Seekordne meeskonna coaching viis mind taas Soome. Lisaks rahvusvahelise korporatsiooni põnevatele tööalastele teemadele jäi aega ka töövälisteks juttudeks. Seekord küsisin kahelt kogenud emalt ühe soovituse, kuidas lapsi kasvatada. Minu meelest on neid hea kõigil meeles pidada, seetõttu jagan ka siin.

Kahe poisi ema poegade kasvatamise kohta:

‘Ära ise ole täiuslik. Kui su standardid on liiga kõrged, võib poeg tunda, et ta ei ulatu nendeni ning see võib tekitada stressi ja pessimismi.’

Kahe tüdruku ema tüdrukute kasvatamise kohta:

‘Kuula. Mitte nii, et lepite omavahel suhtlemiseks eraldi aja kokku, aga kuula teda hoolega ka igapäevaste tegevuste kõrval. Lihtsalt kuula.’ 

Minu meelest on need mõlemad head nõuanded ka juhtidele ja meeskondadele. Ärge püüdke olla täiuslikud ning kuulake üksteist.

Sain rääkida mõne sõna mentorlusest KUKU raadios saates Buum. Tänan, Annika Lentso, Ott Pärna, Anti Liivak!

Saadet saab kuulata siit:

Positiivse psühholoogia kursused on andud mõtteainet muuhulgas selliste kontseptsioonide osas:

• õpitud abituse teaooria ei peagi paika;
• mälu on mineviku hallutsinatsioon, mis on tuleviku otsinguil;
• PERMA mudel;
• kuidas lastes depressiooni ennetada;
• mis on konstruktiivne ajakirjandus;
• kuidas suurandmeid (big data) vaimse tervise edendamiseks kasutada;
• jpm millest kirjutan natuke lähemalt lähipäevil.

Kui Sul on rohkem huvi, kuula-vaata ka siit ühte mu webinari: https://kaidipeets.com/2020/04/17/resilience-supporting-oneself-and-others/

Rõõm on jagada ka siin Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingut tutvustavat videot. Ilus, armas ja siiras.

Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, kuid mõni jõuab sama ajaga rohkem kui teine. Aeg on kõige väärtuslikum ressurss, mida pole võimalik juurde osta. Kuidas meile antud aega hästi kasutada?

Ööpäevas on 1440 minutit, millest ca 7 tundi ehk ca 400 minutit magame me maha. Kuidas ülejäänud ca 1000 minutit igast päevast nii kasutada, et jõuaksime tehtud soovitud tegevused – puhata ja lihtsalt olla, teha tööd, nautida aega pere ja sõpradega ning võtta aega ka ainult endale – hobideks, vaimu ja hinge toitmiseks, vaikuses olemiseks ning oma elu planeerimiseks.

Pane kõik tegevused kalendrisse

Inimesed, kes palju jõuavad, hindavad oma aega. Nad ei keskendu tundidele vaid minutitele. Lisaks oskavad nad ei öelda, et mitte oma fookusest kõrvale kalduda. Neil on pigem ‘Not to do list’  ehk nimekiri asjadest, millele oma aega elus mitte kulutada.

Erinevaid enesejuhtimise raamatuid jms lugedes ning ise katsetades olen jõudnud arusaamani, et üks viis oma elu paremini juhtida on:

• kõik oma soovitud tegevused kalendrisse kirja panna;
• määrata 15-minutilise täpsusega aeg iga tegevusega tegelemiseks;
• kalendrist kinni pidada.

Kui paned kõik tegevused kaledrisse ajalise täpsusega kirja, siis näed, kas need reaalselt ka kõik Su päevadesse ära mahuvad. Sageli ei mahu! See ongi hea – siis saad oma prioriteedid üle vaadata ja millelegi ei öelda.

Oluline on planeerida kalendris kindlasti ajad ka puhke- ja söögipausideks ning ootamatusteks. Kui Sa oma baasvajaduste eest hästi hoolitsed (toitud regulaarselt ja tervislikult, puhkad jne), töötad Sa efektiivsemalt. Kuna elu ei lähe alati meie plaanide järgi, peaks päeva sisse planeerima ka sellist aega, kus saab ootamatud kiired asjad ära lahendada. Siis ei lenda kogu kalender uppi.

Kui Sulle meeldib sotsiaalmeediat külastada, siis planeeri ka selleks aeg koos ajalise piiranguga, mis aitab vältida sotsiaalmeedia ületarbimist.

Kalendrisse peaks kindlasti planeerima ka aja planeerimiseks ja koosolekuteks iseendaga, nt kord nädalas. Koosolekud iseendaga on sama olulised kui kõik muud olulised koosolekud. Et mitte öelda, et veelgi olulisemad. Seal saad muuhulgas keskenduda järgmisele:

• suur siht – kuidas Sul oma suure sihi suunas liikumine läheb; kas oled liikunud soovitud kiirusel ja tegevustega selle poole; mida saad edaspidi veelgi paremini selle suunas teha;
• areng – mida oled viimase nädala jooksul uut kogenud ja teada saanud ja kuidas seda edaspidi rakendada,
• lahkus – kuidas oled väljendanud lahkust enda ja teiste vastu; kellele veel saad lahkelt jagada oma teadmisi ja kogemusi, jagada tunnustust ja arendavat edasisidet jne.
• jms

Pea oma kalendrist kinni. Kui Sa oled otsustanud terve nädalavahetuse mitte midagi teha, siis nii kalendrisse kirjutagi ja pea sellest kinni. Ka mõtted kutsu lahkesti tagasi puhkusele, kui need kipuvad tööradadele minema. Kui oled planeerinud nädalavahetusel täiel rinnal puhata ja mitte midagi teha ning oled teised vajalikud tegevused teistele päevadele planeerinud, siis on ka puhata mõnusam, sest tead, et ka teiste tegevuste jaoks on aeg planeeritud.

Kui tahad ise oma elu juhtida, planeeri ise oma aeg ära, muidu teevad seda teised – helistavad sulle ebasobival ajal ja lobisevad seni kuni neil aega on; delegeerivad Sulle midagi, millega neil ei ole aega tegeleda jne.

Iga minut on minut Sinu elust! Kasuta Sulle antud aega nii, et Sa elu lõpus ei peaks kahetsema, et oled oma aja nagu liiva lasknud sõrmede vahelt läbi libiseda. Iga minut on väärtuslik kingitus, millest kujunevad tunnid, päevad, kuud, aastad … sinu ainulaadne elu.

Veel minu mõtteid elu ja töö kohta saad kuulata podcastis, mis on kuulatav muuhulgas siin. Vestlust juhtis Indrek Põldvee, http://hakkametegutsema.ee/

Leidsin täna raamaturiiulit uurides 10 aastat tagasi soetatud raamatu ‘Õnne valem’. Kui ühel heal päeval aastaid tagasi Manfred Ketz de Vriesi koolitusel käisin, sain ka autogrammi raamatusse. Õnnelik.

Manfred Ketz de Vries on juhtimisarengu kliiniline professor INSEADis.

Noppeid raamatust ‘Õnne valem’

Täna raamatut üle sirvides, leidsin sellest mõned sellised allajoonitud kohad:

‘Vari on vajalik valguse esiletoomiseks.’ (lk 23)

‘… geneetikal on küll oma roll, kuid õnnelik ja õnnetu olemine on suuresti ka õpitud käitumine.’ (lk 31)

‘Inimene on iseenda kõige hullem vaenlane ja suudeb leida geniaalseid võimalusi, kuidas ennast õnnetuks teha.’ (lk 40)

‘… kes tahab õnnelikuks saada, peab julgema tegutseda. Tuleb uskuda, et meie tegevus võib muuta maailma.’ (lk 43-44)

‘Kui optimistid suudavad endale ise oma taeva luua ja naudivad seal elu, siis pessimistid ehitavad enale ise oma põrgu ja võtavad omaks piinaja rolli.’ (lk 45)

‘Mina usun – toetudes faktidele -, et inimene suudab end mõelda edukaks ja õnnelikuks sama hästi nagu ta mõtleb end meeleheitesse ja masendusse.’ (lk 46)

‘Lapsed on olulised õnne allikad, kuna nemad on katalüsaatorid, nad aitavad vanematel oma enesekeskset maailmavaadet avatumaks ja küpsemaks muuta; teisisõnu, nad õpetavad, et õnn on sageli suurem andes kui saades.’ (lk 54)

‘Elu ei ole proov. Elu on võimalus üks ja ainus kord lavale astuda.’ (lk 68)

‘ … keegi pole oma surivoodil veel arvanud, et ta oleks pidanud rohkem aega kontoris veetma.’ (lk 71)

‘Kui me kedagi vihkame, vihkame temas iseenda peegelpilti.’ (lk 78)

‘Naer teeb keha nooreks ja aktiivseks, toniseerib mitmeid organeid ja tõhustab (nagu ka positiivne meeleolu) immuunsüsteemi.’ (lk 87)

‘Eriti väärtuslik on oskus enda üle naerda, mis aitab tasandada upsakust ja üleolekutunnet.’ (lk 88)

‘Mängides käitume me ebatavaliselt ja siis ilmnevad lahendused, milleni traditsiooniliste töömeetoditega jõuda ei saa.’ (lk 94)

‘Mida enamate asjade vastu me huvi tunneme, seda elusamad me oleme.’ (lk 97)

‘… elumängus tuleb otsida võimalusi platsile saada, mitte pealtvaatajate hulka jääda.’ (lk 99)

‘Inimene ei vanane mitte elades, vaid elu vastu huvi kaotades.’ (lk 99)

‘Elutarkusele sillutavad teed vead ja mured.’ (lk 108)

‘Mõistmata oma sisemaailma ei ole võimalik meid ümbritsevat maailma vallutada – ega elutargaks saada.’ (lk 110)

‘On juba hiljem, kui me arvame!’ (lk 113)

Sertifitseeritid GLA360 hindamine

Õppimine on nii mõnus. Tänasest olen Certified Global Leadership Assessment Professional ja viin läbi juhtidele ka Global Leadership Assessment 360-kraadi hindamist.

Global Leadership Assessment 360 – globaalne juhtide 360 hindamine

GLA 360 on Global Leadership Assessement juhtide hindamise instrument, mis mõõdab juhtide 15 kompetentsi.

Juhtide käitumine mõjutab ca 50-70% organisatsiooni kultuuri. Organisatsiooni kultuur on omakorda kõige suurema mõjuga tegur, mis mõjutab ettevõtte tulemusi –  35% ettevõtte tulemustest sõltub organisatsiooni kultuurist. Jack Welsch on öelnud, et organisatsiooni kultuur on ainus kestev konkurentsieelis, mis ettevõtetel olemas on. Seega tasub investeerida nii organisatsiooni kultuuri kui ka juhtidesse, mis on omavahel tihedalt seotud.

Põnev kogemus! Sain osaleda coachina maailma esimese digitaalse ärimentori kõrval.

Mul on üle 10 aasta coachingu ja ärimentorluse kogemust. Olen praktiseerinud ka netipõhist nõustamist. SEB kasvuprogrammi digitaalses piloodis sain aga uue kogemuse – osaleda coachina digitaalse ärimentori kõrval. Alar Kolki sõnul on Growby maailma esimene digitaalne ärimentor.

Growby – tehisintellektil baseeruv lahendus

Growby on tehisintellektil ja masinõppel baseeruv lahendus, mis õpib ettevõtete kogemusest ning oskab kogutud teadmust omakorda edasi anda teistele ettevõtetele. Masinõppe abil koondab robot endas nii maailma innovaatilisemate ning kiiremini kasvate ettevõtete kogemuse kui ka kogemused, mis on omandatud kolme SEB Kasvuprogrammi käigus, kus kokku osalesid 36 Eesti ettevõtet erinevatest valdkondadest.

Growby nõustab ettevõtteid turvalises veebikeskkonnas suheldes ettevõtjatega ka läbi Facebook Messengeri, mille kaudu edastatakse nii õppematerjale aga ka meeldetuletusi kodutööde kohta.

Loe lähemalt siit: https://www.seb.ee/uudised/2018-06-26/seb-robot-paneb-ettevotted-kasvama