Lapsed on parimad õpetajad ja naerutajad.
Meie 4-aastane tüdrukutirts pani tassi klaveritooli peale, kuid mängides läks kogemata sellele vastu. Tass kukkus põrandale ja läks katki, mis pani krokodillipisarad tal põskesid mööda alla voolama.
Kui ta oli rahunenud, püüdsin temas kasvumõtteviisi kultiveerida, küsides mis ta sellest olukorrast õppis. ‘Et ära teinekord anna mulle südametassi,’ teatas Johanna Maria.
Seda õppisin mina, aga mida sa ise õppisid :-)?
Jaga mõtteid: