Leidsin täna raamaturiiulit uurides 10 aastat tagasi soetatud raamatu ‘Õnne valem’. Kui ühel heal päeval aastaid tagasi Manfred Ketz de Vriesi koolitusel käisin, sain ka autogrammi raamatusse. Õnnelik.
Manfred Ketz de Vries on juhtimisarengu kliiniline professor INSEADis.
Noppeid raamatust ‘Õnne valem’
Täna raamatut üle sirvides, leidsin sellest mõned sellised allajoonitud kohad:
‘Vari on vajalik valguse esiletoomiseks.’ (lk 23)
‘… geneetikal on küll oma roll, kuid õnnelik ja õnnetu olemine on suuresti ka õpitud käitumine.’ (lk 31)
‘Inimene on iseenda kõige hullem vaenlane ja suudeb leida geniaalseid võimalusi, kuidas ennast õnnetuks teha.’ (lk 40)
‘… kes tahab õnnelikuks saada, peab julgema tegutseda. Tuleb uskuda, et meie tegevus võib muuta maailma.’ (lk 43-44)
‘Kui optimistid suudavad endale ise oma taeva luua ja naudivad seal elu, siis pessimistid ehitavad enale ise oma põrgu ja võtavad omaks piinaja rolli.’ (lk 45)
‘Mina usun – toetudes faktidele -, et inimene suudab end mõelda edukaks ja õnnelikuks sama hästi nagu ta mõtleb end meeleheitesse ja masendusse.’ (lk 46)
‘Lapsed on olulised õnne allikad, kuna nemad on katalüsaatorid, nad aitavad vanematel oma enesekeskset maailmavaadet avatumaks ja küpsemaks muuta; teisisõnu, nad õpetavad, et õnn on sageli suurem andes kui saades.’ (lk 54)
‘Elu ei ole proov. Elu on võimalus üks ja ainus kord lavale astuda.’ (lk 68)
‘ … keegi pole oma surivoodil veel arvanud, et ta oleks pidanud rohkem aega kontoris veetma.’ (lk 71)
‘Kui me kedagi vihkame, vihkame temas iseenda peegelpilti.’ (lk 78)
‘Naer teeb keha nooreks ja aktiivseks, toniseerib mitmeid organeid ja tõhustab (nagu ka positiivne meeleolu) immuunsüsteemi.’ (lk 87)
‘Eriti väärtuslik on oskus enda üle naerda, mis aitab tasandada upsakust ja üleolekutunnet.’ (lk 88)
‘Mängides käitume me ebatavaliselt ja siis ilmnevad lahendused, milleni traditsiooniliste töömeetoditega jõuda ei saa.’ (lk 94)
‘Mida enamate asjade vastu me huvi tunneme, seda elusamad me oleme.’ (lk 97)
‘… elumängus tuleb otsida võimalusi platsile saada, mitte pealtvaatajate hulka jääda.’ (lk 99)
‘Inimene ei vanane mitte elades, vaid elu vastu huvi kaotades.’ (lk 99)
‘Elutarkusele sillutavad teed vead ja mured.’ (lk 108)
‘Mõistmata oma sisemaailma ei ole võimalik meid ümbritsevat maailma vallutada – ega elutargaks saada.’ (lk 110)
‘On juba hiljem, kui me arvame!’ (lk 113)
