28.mail 2018 käisin Tabasalu Ühisgümnaasiumi 1.b klassis rääkimas lastega samadel teemadel, millest ma oma igapäevases töös juhtide ja meeskondadega räägin – lahkusest ja koostööst.
Iga laps pani pärast meie kohtumist kirja, mis ta endaga sellelt kohtumiselt kaasa võttis.
Lastele jäi meelde mõte, et kuulamine on kingitus – oleme alati õnnelikud, kui keegi vaevub meid kuulama. Kuulajana teeme kingituse ka iseendale – võidame sellega teise inimese usalduse ning saame kuulates ka ise targemaks.
Miks on kuulamine nii raske? Lapsed jagasid innukalt oma kogemusi, mis mõtted neil näiteks tunnis kuulates peas tekivad – tahaks süüa, mängida, trenni minna jne. Lõbusas harjutuses kogesime koos, kuidas mõtted ajus ringi tormavad ja tähelepanu endale püüavad meelitada. Lapsed jagasid üksteisele nõuandeid, kuidas tunnis tähelepanu kuulamisel ja õppimisel hoida.
Lisaks kuulamisele rääkisime aju tööst ja sõna mõjust. Lastele jäi hästi meelde, et iga sõna ja tegu mõjub alateadlikult ohtliku või sõbralikuna. Hoiame eemale inimestest, kes kiusavad, valetavad, uhkustavad jne; soovime koos olla nendega, kes on lahked, viisakad, abivalmid ja sõbralikud. Lisaks tekib ohu tajumisel tunnelnägemine – me ei näe lahendusi, ei suuda õppida ega keskenduda muule kui võitlemisele või põgenemisele. Sõbralikus keskkonnas seevastu suudab aju lahendusi näha, õppida ning on valmis teistega koostööd tegema.
Lapsed võtsid aktiivselt osa. Meil on plaan jätkata selle sarnastel teemadel praktiliste tundidega sügisel. See on hea investeering 🙂
Lapsed joonistasid ka pilte meie tunnist:
Other similar experiences:
Jaga mõtteid: