Mindfulness ehk teadvelolek on ‘kohal olemine’. Mitte olevikus ega minevikus uitamine, aga olevikuhetke iga oma rakuga kogemine.

Tennise trennist olen saanud parima vahetu tagasiside selle kohta, mis juhtub, kui ma ‘pole kohal’. Kui mõtted on mujal, on võimatu palli korralikult tabada ja lööki suunata. Häiriva mõtte tuvastamisest on abi – saades teadlikuks oma ärritajast, võib suureneda keskendumisvõime, aga see on suur ja järjepidev pingutus. Kui lähen trenni rahunenud meelega ja muremõtetest vabana, on oluliselt lihtsam ‘kohal olla’ ning head sooritust teha. Kas pole see samamoodi igapäevastes kodu- ja töösituatsioonides? Kui kodune mure kummitab tööl või vastupidi, lendavad pallid soovimatus suunas, hullemal juhul vastu kellegi nägemist.

Tennis on hea ajutrenn, võimaldades suurepäraselt treenida hetkes olemist. Üks suurimaid vigu on lasta uinutada end oma õnnestumisest või kiruda ebaõnnestumist. Kohe tuleb karistus – magad ka järgmise löögi maha. Igapäevases elus ei pruugi nii ausat ja vahetut tagasisidet saada.

Pärast igat lööki kujutan ette nagu tõmbaksin silme ette valge lehe ehk uue võimaluse. Hoian  oma fookust hetkel. Palli jälgimine aitab seda teha.

Teadlikku tennist mängides olen õppinud ennast inimesena tervikuna paremini tundma. Kas ma mängin turvalist mängu või olen riskija tüüp? Kas ma kiirustan pallile vastu või ootan kannatlikult õige tabamise hetke ära? Sageli märkan, et tennises avalduv mängudünaamika laieneb kogu mu elule – olen kiire, mõnikord liiga kärsitu; mõnikord paelub mind võidusoov, teinekord naudin lihtsalt mängu heas seltskonnas.

Kui Sinu hobiks on jooksmine, on Sul kindlasti häid kogemusi, kuidas joostes ‘kohal olemist’ treenida ja kuidas sellest kogemusest õpitut ellu laiemalt integreerida. Iseenesest mõjub fraas ‘joostes kohal olemine’ ilmeka paradoksina – joosta ja samal ajal kohal.