Do’s & Don’ts uusaastalubadused

April 13th, 2017 Posted by Eesmärgid, Kõik postitused, Muutused 0 thoughts on “Do’s & Don’ts uusaastalubadused”

Aasta algul kirjutasin juhtimisajakirja Director uusaastalubadustest ja nende täitmisest.

Aasta algus on see imeline aeg, mil kiputakse suure entusiasmi ja kõva häälega välja kuulutama igasuguseid lubadusi. Teame neid ju küll: veedan rohkem aega perega, hakkan trennis käima, dieeti pidama jne. Paraku avastame end sageli juba jaanuari lõpus vanade harjumuste küüsist. ITC (Immunity to Change ehk muudatuste immuunsus) lähenemise kohaselt piisab harva vaid tehnilistest oskustest, sageli vajame püsivate muutuste saavutamiseks ka uut mõtteviisi. Igal juhul meest sõnast, härga sarvest! Kaidi Peets annab nõu, kuidas uusaastalubadused edukalt ellu viia.

01.01.2017, directormedia.ee

Do’s

1. Visualiseeri lõppeesmärki

Pane detailselt kirja või kujutle pildina, kuidas su elu välja näeb, kui oled eesmärgi saavutanud: millised on su päevad; mille üle sa eriti rõõmustad; kuidas su suhted on paranenud jne.

2. Muuda käitumist ja mõtteviisi

Kui sul pole õnnestunud juba mitmendal katsel oma eesmärki saavutada, siis pead ilmselt muutma nii oma käitumist kui ka mõtteviisi. Näiteks kui tahad oma ettevõtte asutada, siis tuleb sul omandada ettevõtluseks vajalikke oskusi. Samas võib juhtuda, et sul on vaja muuta ka mõtteviisi: isegi kui mu ärist ei saa asja, ei ole ma läbikukkuja vaid võitja – uued kogemused ja tutvused tulevad tulevikus abiks.

3. Jaga lõppeesmärk arengueesmärkideks

Lõppeesmärk on küll heaks inspiratsiooniks, ent see ei anna infot, kuidas selleni jõuda, ega ole alati sinu kontrolli all (nt võita maraton). Lõppeesmärk võib koosneda mitmest arengueesmärgist, mis on reeglina sinu kontrolli all. Näiteks selleks et olla parem ema või isa, võib su arengueesmärgiks olla kuulamise ja aja planeerimise oskuse arendamine.

4. Pühendu ühele (suurimale) eesmärgile korraga

Alusta arengueesmärgist, mis mõjutab kõige rohkem lõpptulemust ja elu üldisemalt. Selle väljaselgitamiseks küsi arvamusi ka teistelt (pereliikmetelt, sõpradelt, ülemuselt, meeskonnalt). Näiteks stressiga toimetuleku oskuse arendamine tuleb kasuks igal pool – tööl, kodus, spordis jne. Et suurendada muudatuse elluviimise tõenäosust, pühendu ühele eesmärgile korraga.

5. Keskendu positiivsele

Lubadus nädalavahetusel puhata on ajule meelepärasem eesmärk kui see, et ma ei tee enam nädalavahetustel tööd. Keskendu sellele, mida võidad, mitte sellele, millest ilma jääd. Näiteks: kui sa nädalavahetusel ei tööta, siis jäävad mõned asjad küll tegemata, aga pere ja sõpradega koos veedetud aeg suurendab tunduvalt üldist rahulolu eluga.

6. Tegutse ja analüüsi

Pane kirja konkreetsed sammud, mida plaanid iga kuu, nädal ja päev oma eesmärgi poole astumiseks ette võtta. Võta iga päev kasvõi viis minutit, et analüüsida, kuidas liikumine edeneb ning mida peaksid teisiti tegema.

7. Märka oma mõtteid, tundeid ja käitumist

Me tegutseme suurel määral autopiloodil, mistõttu kaldume kergesti vanade harjumuste radadele. Treeni märkamist. Kui oled näiteks otsustanud magusast loobuda, siis teadvusta seda hetke, kui sa kommikoti järele haarad. Küsi endalt „Mida ma praegu tunnen?“ ning püüa kinni peas tiirlevad mõtted. Võid avastada, et otsid kommipakist leevendust ärevusele, stressile, üksinduse hirmule vms. Teadlikkus on esimene samm muutuse poole.

Don’ts

1. Ära ole liiga üldsõnaline

Oskan anda ausat tagasisidet on konkreetsem eesmärk kui annan teistele tagasisidet.

2. Ära anna lubadusi, millesse sa ise ei usu

Kui sul pole usku või ühtegi ideed, kuidas muudatust ellu viia, siis suure tõenäosusega jääbki su lubadus vaid unistuseks.

3. Ära ole enda vastu karm

Perfektsionismi tõttu jäävad paljud asjad saavutamata. Ära karista end väikeste libastumiste eest. Kui su treeningutesse jääb näiteks nädalane paus, siis õpi sellest ning jätka treeningutega.

4. Ära lase hirmul ennast juhtida

Hirm on sageli suurem kui kasusaamise soov. Hirm haiget saada, olla ebatäiuslik ja läbi kukkuda. Näiteks kui oled seadnud arengueesmärgiks olla parem kuulaja, ent räägid siiski pidevalt kõnelejale vahele, siis mis hirm selle taga on? Hirm, mida sa ei julge võib-olla väljagi öelda? Hirm, et sa ei saa oma tahet läbi suruda? Hirm näida tähtsusetu ja rumalana? Saa oma hirmudega tuttavaks ja ära lase neil ennast juhtida.

5. Ära maga hetke maha

Kuigi lõppeesmärk on oluline, ei ole see kunagi tähtsam kui samm, mida sa just praegu astud. Koheldes olevikku kui n-ö vahendit tulevikku jõudmiseks, oled kogu aeg rahulolematu ja ei naudi olemasolevat hetke. Samas ainus, mis meil olemas on, on praegune hetk. Muutus saab toimuda just selles hetkes, siin ja praegu ning selleks ei pea ootama järgmist uut aastat.

***

Kaidi Peets on on superviisor, coach ja koolitaja. Ta on International Supervision and Coaching Institute’i asutajaliige ja õppejõud, viib läbi juhtide coaching’ut, meeskondade arendustegevusi ning coaching’u ja mentorluse arenguprogramme.

 

Jaga mõtteid:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *